Elektroonikajäätmed – tasuta äraandmine

Elektroonikajäätmed 01

Elektroonikajäätmed tekivad paratamatult elektroonilisi seadmeid kasutades. Kuna tänapäeva maailmas on inimesed pea igal sammul ning tegevusel elektroonilistest seadmetest ümbritsetud, tekitavad aegunud või eluea ületanud seadmed tohutus koguses prügi, mida õigesti käsitledes saab uute seadmete tootmiseks kasutada.

Lugemiseks kulub sul vaid 4 minutit.

Kuhu viia elektroonikajäätmed?

Elektroonikajäätmed tekivad töötavatest seadmetest parimal juhul aastakümnete ning halvimal juhul paari kuu möödudes. Tihti jäävad inimestel elektroonilised seadmed vedelema või lihtsalt üle, kuna ostetakse uuema tarkvaraga või võimalustega seade. Sellisel juhul pole kasutatud seadme kogu eluiga ning seadme minema viskamisel suurendatakse oluliselt ka seadme valmistamiseks tekkinud keskkonnakahju. Kui kodudes on seisma jäänud, töötav ja korralik elektroonika, siis on mõistlik see kas maha müüa või abivajajale loovutada. Lisaks pakuvad osad elektroonika kogumispunktid töötavate seadmete loovutamise eest raha, kasutades ise seadmeid varuosadena või müües neid edasi. Nii on võimalik seadet võimalikult kaua selle elueast kasutada ning seega ka keskkonnale tehtud kahju vähendada.

Kui elektroonikajäätmed on tekkinud rikkis seadmetest, on tõenäoliselt parim variant seade jäätmejaama või kogumispunkti viia. Jäätmejaamades kogutakse kokku elektroonikajäätmed, millele järgneb seadmete sorteerimine, erinevate materjalide eraldamine ning ümbertöötlemine. Jäätmejaamades töödeldakse elektroonikajäätmed ohutul viisil nii keskkonnale kui ümbritsevatele inimestele ja loomadele.

Tulenevalt tootjavastutuse põhimõttest on võimalik väiksemad kui 25 cm läbimõõduga elektroonikajäätmed tagastada ka elektroonika kauplustesse suurema müügipinnaga kui 400 m2. Vastavalt Euroopa Liidus kehtivale WEEE direktiivile on ka Eestis elektroonikaseadmete tootjad vastutavad nende valmistatud, sisseveetud või müüdud elektroonika jäätmete kogumise, kõrvaldamise ning taaskasutamise eest. Kuna elektroonikajäätmed teisaldatakse ja kogutakse kokku tootja kulul, siis võib tarbija lihtsalt enda vana väiksema kui 25 cm läbimõõduga seadme tagasi kauplusesse viia. Kui tegemist on suurema seadmega, suunab klienditeenindaja tarbija lähimasse tasuta jäätmejaama.

Elektroonikajäätmed 02
Elektroonikajäätmed - tasuta äraandmine 9

Millised elektroonikajäätmed võetakse vastu tasuta?

Vabariigi Valitsuse 20. märtsil 2009. aastal vastu võetud määruses nr 65 Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad, on välja toodud võimalike elektrooniliste seadmete kategooriad ja nende alaliigid. Tasuta vastuvõetavad elektroonikajäätmed on jaotatud kuueks kategooriaks:

  1. Soojusvahetusseadmed, milleks on näiteks külmikud, külmkapid, kliimaseadmed.
  2. Lambid ning valgustid, mille alla kuuluvad ka LED-valgustid, luminofoorlambid.
  3. Ekraanid, kuvarid ja suuremad kui 100 cm2 ekraanid, näiteks televiisorid.
  4. Suurema kui 50 cm läbimõõduga seadmed, nagu tolmuimejad, pesumasinad, elektrilised aiatööriistad.
  5. Väiksema kui 50 cm läbimõõduga seadmed, nagu patarei toitel mänguasjad, raadiod, kompressorid.
  6. Väiksema kui 50 cm läbimõõduga infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed, ka telefonid ning tahvelarvutid. 

Nimetatud loetelu võimalikest seadmetest pole lõplik. Põhjalikuma loetelu leiad Vabariigi Valitsuse määrusest ja Eesti Elektroonikaromu vastavalt teemalehelt. Lisaks seadme liigile tuleb tähelepanu pöörata ka seadme seisukorrale. Tasuta võetakse vastu komplektseid seadmeid, mis pole lammutatud ega pea olema töökorras. Kui seade on mitmes tükis või tööks vajalikud osad puuduvad, ei kehti tootjavastutuse põhimõte ning seadmest loobumisel võib küsida lisatasu.