Tootjavastutuse põhimõte

Elektri- ja elektroonikaseadmetest (EE-seadmetest) tekkivate jäätmete kogumise, taaskasutamise ja käitlemise nõuded on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud EU direktiiviga 2002/96/EÜ, mis laiemalt tuntuks saanud kui WEEE direktiiv. Eesti tasandil kajastuvad WEEE direktiiviga sätestatud nõuded Jäätmeseaduses ning Jäätmeseaduse alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse ja Keskkonnaministri vastavates määrustes.

Jäätmeseadus kehtestab tootja vastutuse põhimõtte, mille kohaselt peab Tootja tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud EE-seadmetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Nimetatud tegevustega seotud kulud peab kandma Tootja, mis tähendab, et Tootjad peavad korraldama oma toodetest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja kogumise ning taaskasutamise ja käitlemise . Oluline on siinkohal rõhutada, et Tootja mõiste ei hõlma vaid tootjaid selle sõna tavapärases tähenduses  valdkonda reguleerivate õigusaktide tähenduses on Tootjateks kõik elektri- ja elektroonikaseadmete maaletoojad.

Tootja vastutuse põhimõte kehtib Eestis EE-seadmetele alates 13. augustist 2005 ning sellega kaasnevad järgmised kohustused:

  • Tootja peab tagama tema poolt valmistatud või maale toodud EE-seadmetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja taaskasutamise, kusjuures nende tegevustega seotud kulud peab kandma Tootja
  • Tootjad vastutavad enne 13 augustit turule lastud EE-seadmetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja taaskasutamise eest ühiselt ja nende tegevustega seotud kulud jaotatakse vastavalt Tootja turuosale vastavat liiki EE-seadmete müügis.
  • Lõpptarbijal peab olema võimalus tekkivad EE- jäätmed tasuta üle anda Tootja(te) poolt organiseeritud kogumissüsteemi.

Tootja vastutusel põhineva EE-seadmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi toimimisel on oluline, et oleks ülevaade Tootjatest, nende poolt Eesti turule lastud EE-seadmetest ning neist tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise andmetest. Kõik Eestis tegutsevad EE-seadmete Tootjad on kohustatud end registreerima Probleemtooteregistris (PROTO) ja esitama registrile regulaarselt andmeid vastavalt kehtestatud korrale. Riik saab registriandmete alusel kontrollida, kuidas täidab Tootja temale pandud kohustust EE-seadmetest tekkivate jäätmete käitlemise korraldamisel.

Millised EE-seadmed liigituvad tootjavastutuse alla?

Liigituvad Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 2009. a määruse nr 65 Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad lisas loetletud seadmed. Juhime Teie tähelepanu sellele, et nimetatud nimekiri ei ole lõplik.

ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE KATEGOORIAD

1. Soojusvahetusseadmed

Näiteks: Külmikud, sügvakülmikud, meditsiinis kasutatavad sügavkülmikud, kliima-, konditsioneerimis- ja jahutusseadmed; Statsionaarsed, tsentraalsesse süsteemi ühendatavad kliima-,  konditsioneerimis-, sügavkülmutus-, külmutus- ja jahutusseadmed jne.

2. Ekraanid, kuvarid ja suurema, kui 100 cm2 ekraaniga seadmed

Näiteks: Sülearvutid; Kuvarid klaas/CRT/vedelkristall/LCD/plasma; Televiisorid (koos või ilma sisseehitatud kombinatsioonideta); Muud telekommunikatsioonitooted või -seadmed kujutise või muu teabe edastamiseks jne.

3. Lambid

Näiteks: LED valgustid, LED pirnid ja muud LED tooted; Sirged luminofoorlambid; Säästulambid, muud gaaslahenduslambid jne.

4. Suured seadmed (mille mis tahes väline mõõde on üle 50cm)

Näiteks: Mikrolaineahjud; Tolmuimejad, vaibaharjad, muud elektrilised puhastusseadmed; õmblus-, kangakudumis- ja silmkudumismasinad ning muud tekstiilmaterjali töötlemise masinad; Muud mujal nimetamata elektrimootoriga kodumasinad; Personaalarvutid, s.h. klaviatuur ja hiir (v.a. kuvar); Printerid, kõik tüübid (maatriks-, laser-, tindi-), koopiamasinad, paljundusaparaadid, skannerid, faksid; Muud tooted ja seadmed andmete elektrooniliseks kogumiseks, salvestamiseks, töötlemiseks, esitamiseks või edastamiseks; Ülejäänud seadmed  (raadio, video/DVD, cd-mängija, kassettmakk, plaadimängija, võimendid, kõlarid,Tv-boxid, SAT-süsteemid); Armatuurid tööl ja kodus kasutamiseks  (lae-, põranda-, laua-, jne); Elektrivoolu tootmise seadmed; Muruniidukid jm elektrilised aiatööriistad, kõrgrõhupesu, kompressorid jm kodus kasutamiseks; Elektrilised tööriistad; Müntidega käivitatavad mänguautomaadid, suured toodete ja raha väljastamise automaadid; Elektriliste või elektrooniliste komponentidega spordivahendid; Suured muusikaseadmed; Seadmed haiguse, vigastuse või puude avastamiseks, vältimiseks, jälgimiseks, ravimiseks või leevendamiseks; Muud tööstusettevõtetes kasutatavad seire- ja valveseadmed (näiteks juhtpaneelid); Pesumasinad; pesukuivatid; pliidid (täiskõrgus); pliidiplaadid ja ahjud (sh elektrikeeduplaadid); nõudepesumasinad; Muud suured seadmed, mida kasutatakse toidu säilitamiseks, valmistamiseks ja muuks toiduainete töötlemiseks; Elektriventilaatorid  ja muud tuulutus-, väljatõmbeseadmed; elektrilised kütteseadmed (boilerid, radiaatorid jms); Päikesepaneelid, päikesekütte süsteemid ja süsteemidega kaasa tulevad seadmed ja tarvikud

5. Väikesed seadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50cm)

Näiteks:Triikrauad ja muud seadmed triikimiseks, pesu rullimiseks ning muuks rõivaste hoolduseks; rösterid, fritterid; kohviveskid, kohvimasinad ja seadmed mahutite või pakendite avamiseks; elektrinoad; juukselõikusmasinad, föönid, hambaharjad, habemeajamisaparaadid, massaažiaparaadid ja muud kehahooldusseadmed; kellad, käekellad ja seadmed aja mõõtmiseks, ajanäitude fikseerimiseks või registreerimiseks; kaalud; Muud mujal nimetamata elektrimootoriga kodumasinad; Tavatarbijatele määratud seadmed, Armatuurid tööl ja kodus kasutamiseks (lae-, põranda-, laua-, jne); Ülejäänud seadmed  (raadio, video/DVD, cd-mängija, kassettmakk, plaadimängija, võimendid, kõlarid, kellraadio, kaasaskantav raadio/cd-mängija/pleier, digitaalsed TV-boxid); Muud tooted või seadmed heli või kujutise salvestamiseks või esitamiseks, sealhulgas vahendid heli, kujutiste ja muude kui telekommunikatsiooni tehnoloogiate signaalide levitamiseks; Integreeritud päikesepaneelidega seadmed; Elektrilised tööriistad (kruvimiseks, puurimiseks, lihvimiseks,saagimiseks, keevitamiseks, pritsimiseks jms.); Muruniidukid jm elektrilised aiatööriistad, kõrgrõhupesu, kompressorid jm kodus kasutamiseks; Videomängud ja elektrilised ja patareidega mängud ja mänguasjad; Elektriliste või elektrooniliste komponentidega spordivahendid; Väikesed muusikaseadmed; Seadmed haiguse, vigastuse või puude avastamiseks, vältimiseks, jälgimiseks, ravimiseks või leevendamiseks; Suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid; Kodus või laboris kasutatavad mõõtmis-, kaalumis- või reguleerimisseadmed; Muud tööstusettevõtetes kasutatavad seire- ja valveseadmed (näiteks juhtpaneelid).

6. Väikesed infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50cm)

Näiteks: Personaalarvutid, pihuarvutid, tahvelarvutid; Mobiiltelefonid; Traadita telefonid, telefonid, telefonikommuntaatorid, modemid ja automaatvastajad koos lisavarustusega; Transformaatorid ja akulaadijad (eraldi müüdud); Muud telekommunikatsioonitooted või -seadmed heli, kujutise või muu teabe edastamiseks.

PATAREID JA AKUD

Selgitus.

Tulenevalt Probleemtooteregistri põhimäärusest tuleb patareide ja akude deklareerimisel lähtuda alljärgnevast korrast.

  • Esmalt tuleb määratleda, mis kategooriasse aku või patarei liigitub: 

Kantav ning Elektri ja elektroonikaseadmetes olev   Tähis: PATk, (patarei või aku, mis ei ole tööstuslik ega mootorsõiduki patarei või aku)  Müüdava EE-seadme sees olev patarei või aku tuleb EE-seadmest eraldi deklareerida.

Mootorsõiduki. –  Tähis: PATa (aku, mida kasutatakse mootorsõiduki käivitus-, valgustus- või süüteseadmes)

Tööstuslik. – Tähis: PATt (aku, mis on kavandatud üksnes tööstuslikuks või erialaseks kasutamiseks või mida kasutatakse mis tahes tüüpi elektrisõidukis).

  • Seejärel tuleb määratleda mis liiki aku või patareiga on tegemist:
  1. Muud – Muu
  2. Nikkel-metallhüdriid – NiMH
  3. Nikkel-kaadmium – NiCd
  4. Liitium-ioon – Li-ioon
  5. Elavhõbeoksiid – Hg
  6. Hõbeoksiid – Ag2O
  7. Liitium – L
  8. Plii – Pb

Deklareerimisel tuleb eri liiki patareid ning akud näidata eraldi. Näiteid: Kui firma toob maale sülearvuteid, mille sees on näiteks liitium-ioon akud, siis deklareerib firma eraldi sülearvuti kaalu (kood 201) ja aku kaalu (kood PATk Li-ioon). Kui lisaks müüakse sülearvuti akusid eraldi tootena, siis need deklareeritakse koodiga PATk Li-ioon.

Eraldimüüdavate patareide puhul tuleb silmas pidada, et PROTO ei nõua kolme enimmüüdud patareiliigi (leelis-, ehk alkaline patareid; tsink-süsinik (ZnC) patareid ning magneesium (Mg) patareid) eraldi deklareerimist ning need liigituvad koodi PATk Muu alla.

Eraldi tuleb deklareerida hõbeoksiid patareid (nööpelemendid, mida kasutatakse peamiselt elektroonilistes kellades ja kalkulaatorites). Jällegi on oluline, kas neid müüakse eraldi, või EE-seadme sees olevana ning kood on vastavalt PATk Ag2O. Sama põhimõte kehtib elavhõbeoksiid patareide puhul (nööpelemendid, mida kasutatakse kuuldeaparaatides ja fotoseadmetes) – PATk Hg. Liitium patareid (nööpelemendid, mida kasutatakse kellades ja fototarvetes) deklareeritakse koodidega PATk L.

Patareide ja akude kategooriad

PATk- Kantavad akud ja patareid (sh eraldimüüdavad).

Muud patareid (kaasa arvatud leelis-, ehk alkaline-patareid ja tsink-süsinik patareid);
Hõbeoksiid patareid (nööpelement, mida kasutatakse kuulmisaparaatides, fototarvetes jne);
Elavhõbeoksiid patareid (nööpelement, mida kasutatakse kuulmisaparaatides, fototarvetes;
Liitium patareid;
Nikkel-metallhüdriid akud;
Nikkel-kaadmium akud;
Liitium-ioon akud;
Pliiakud
 
Mootorsõidukite akud.
Muud akud (näit leelisakud);
Pliiakud
 
Tööstuslikud akud.
Muud akud (näit leelisakud);
Pliiakud
Liitium-ioon akud