Elektroonika äravedu ei pea olema keeruline ega kallis teenus, mis pärsib vana elektroonika ringlusesse jõudmist. Reaalsuses võetakse vana elektroonikat tasuta vastu nii jäätmejaamades, kogumispunktides kui teatud elektroonikakauplustes – sealjuures toimub elektroonika äravedu ilma lisatasudeta.
Siit artiklist saad teada:
Miks on elektroonika äravedu tasuta?
Millistele seadmetele kehtib tasuta elektroonika äravedu?
Mis saab pärast elektroonika äravedu?
Kuhu viia vana elektroonika tasuta?
Lugemiseks kulub sul vaid 3 minutit.
Miks on elektroonika äravedu tasuta?
Elektroonika äravedu ei põhjusta tarbijale lisakulusid, kuna vana elektroonika utiliseerimine ja jäätmete vastuvõtt on tasuta. Elektroonika äravedu on tasuta, kuna nii Euroopa Liidus kui Eestis on elektroonikaseadmete tootjad, maaletoojad ning sissevedajad vastutavad müüdud seadmete jääkide kokkukogumise, ringlusest teisaldamise ja taaskasutamise eest.
Nimetatud kohustus tugineb 2005. aastal kehtima hakanud tootjavastutuse põhimõttele, mille sätestas WEEE direktiiv. Kuna direktiiv kohustab elektroonikaseadmete müüjaid võimaldama elektroonika äravedu ning katma sealjuures ka kaasnevad kulud, on vana elektroonika utiliseerimine sisse arvestatud ka toote hinda. Teisisõnu on elektroonika äravedu juba tarbija poolt ostuga kaetud.
Direktiiv tähendab veel tarbijale, et elektroonika äravedu on lisaks kogumispunktidesse võimalik ka elektroonika kauplustesse, mille müügipind on suurem kui 400 m2. Nimetatud kauplused võtavad vastu väiksema kui 25 cm läbimõõduga elektroonilisi seadmeid, suuremate seadmete loovutamisel on kauplused kohustatud andma informatsiooni lähima tasuta kogumispunkti kohta.
Millistele seadmetele kehtib tasuta elektroonika äravedu?
Tootjavastutuse põhimõtte alla liigituvad kindlad Vabariigi Valitsuse 20. aprill 2009. aasta määruses nr 65 “Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad” sätestatud seadmed, millele kehtib ka tasuta elektroonika äravedu. Näited loetelust on järgmised:
- Soojusvahetusseadmed, mis hõlmab ka külmkappe ja erinevaid konditsioneerimis- ja jahutusseadmeid.
- Ekraanid ja kuvarid suurema kui 100 cm2 ekraaniga.
- Lambid ja LED valgustid.
- Suured seadmed üle 50 cm diameetriga, sh mikrolaineahjud, õmblusmasinad.
- Väiksemad seadmed alla 50 cm diameetriga, näiteks triikrauad ja kaalud.
- Väiksemad telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaseadmed, ka tahvelarvutid ja telefonid.
Pikema loetelu seadmetest on kokku pannud Elektroonikaromu.
Mis saab pärast elektroonika äravedu?
Tasuta elektroonika äravedu soodustab vana elektroonika taaskasutamist ja uuesti ringlusesse jõudmist. Kuna elektroonika koosneb erinevatest materjalidest ning osadest, näiteks metallist, plastikust ja klaasist, aga ka ohtlikest ainetest nagu kaadmium ja elavhõbe, toimub elektroonika äravedu vaid kindlates jäätmejaamades, kogumispunktides ning kauplustes.
Siinkohal on oluline teada, et kuigi vana elektroonika ei pea olema töökorras, siis kogumispunktis võetakse etteteatamiseta vastu vaid ühes tükis, lammutamata vana elektroonikat. See tähendab, et pesumasinal peab olemas olema trummel, sülearvutil ekraan ning emaplaat. Seevastu ei pea televiisoriga tulema kaasa pult ning mõne muu elektroonilise seadmega selle laadija.
Pärast elektroonika äravedu sorteeritakse seadmed vastavalt nende liigile, eraldatakse ja kogutakse kokku erinevad materjalid ning suunatakse need taaskasutusse. Seadmetest saadud materjalidest on võimalik luua uusi, säästes nii materjale ja keskkonda.
Kuhu viia vana elektroonika tasuta?
Elektroonika äravedu kogumispunktidesse ja kauplustesse on tasuta üle Eesti. Endale lähima vana elektroonika kogumispunkti leiad kaardirakenduselt, kus on välja toodud tasuta elektroonika äravedu võimaldavad jäätmejaamad jäätme liigi põhiselt. Lisaks võimaldavad elektroonika kauplused väiksema elektroonika äravedu ning suurema seadme ostul ka tasuta vana elektroonika äravedu otse kodust.
- Kasutatud patareide ja akude tagastamine kauplustesse peab muutuma harjumuseks ja olema hästi korraldatud.
- E-sigarettide jäätmed on kasvav probleem Eestis
- Kodudes kasutult seisvad vanad kaablid on oluline tooraine rohetehnoloogia jaoks
- Kas tuuleturbiinid on pärast kasutusaega tõepoolest vaid prügi?
- Vanad nutiseadmed kuhjuvad kodudes
- Kuninglik Rahapada muudab e-jäätmed kullaks: Innovaatiline taaskasutusprojekt Exciriga
