Elektroonikajäätmete Kogumine - Kitsaskohad Eestis

Valminud on Kliimaministeeriumi tellitud põhjalik analüüs, mis keskendub elektri- ja elektroonikajäätmete (EEJ) kogumisvõrgustiku toimimisele. Uuringu eesmärk oli hinnata kogumissüsteemi efektiivsust, kaardistada tarbijate teadlikkust ja teavitustegevust, uurida teiste riikide edukaid praktikaid ning teha ettepanekuid, kuidas tõsta Eestis EEJ kogumise taset vastavusse Euroopa Liidu nõuetega.

Analüüsi tulemused näitasid, et EEJ kogumise määr on viimastel aastatel olnud langustrendis. Kuigi 2019. aastal saavutati kogumise tippnäitaja 64,2%, langes see 2022. aastaks kõigest 40,1%-ni, jäädes oluliselt alla Euroopa Liidu sihtnumbrile. See tähendab, et Eesti ei ole suutnud täita kogumiskohustusi, mis on oluline osa jäätmekäitluse tõhustamisest ja ringmajanduse edendamisest.

kasutatud elektroonika kogumine eestis — Elektroonikajäätmete kogumine - kitsaskohad Eestis 9

Joonis 1 – “Elektri-ja elektroonikajäätmete kogumisvõrgustiku analüüs 2024”

Uuringus analüüsiti 168 kogumispunkti ja 56 müügikoha tegevust. Selgus, et kogumispunktide piiratud lahtiolekuajad on üks peamisi takistusi, mis vähendab nende kasutamise tõhusust. Lisaks esineb märkimisväärseid puudujääke müügikohtade valmisolekus väikese elektroonika vastuvõtmiseks. Paljud müügikohad ei täida seadusest tulenevaid kohustusi või ei teavita kliente piisavalt võimalustest oma vanad seadmed tagastada.

Uuring tõi esile ka tarbijate teadlikkuse madala taseme. Kuigi enamik inimesi teavad, et elektri- ja elektroonikajäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete hulka, ei ole paljud teadlikud alternatiivsetest tagastusvõimalustest. Vähesed teavad, et suuremad seadmed saab tagastada nende ostukohas või et paljudes poodides on kogumiskastid väikese elektroonika jaoks. Informatsiooni puudumine on osaliselt seotud müügikohtade ja veebilehtede ebapiisava teavitustööga, mis ei ole suutnud tarbijaid vajalikul määral informeerida.

Analüüs andis mitmeid ettepanekuid kogumissüsteemi parandamiseks. Nähtavate kogumiskastide paigaldamine müügikohtadesse on üks tõhusamaid meetmeid, mis aitab suurendada väikese elektroonika tagastamist. Samuti on oluline parandada ja ühtlustada teavitustegevusi müügikohtades, viia läbi sagedasemaid kampaaniaid ning toetada kohalike omavalitsuste korraldatud kogumisringe, mis on osutunud tõhusaks jäätmete kogumisel. Kogumispunktide lahtiolekuaegade laiendamine, et inimesed saaksid jäätmeid ära anda ka pärast tööpäeva lõppu, on samuti hädavajalik, et parandada nende kättesaadavust ja tõhusust.

Kogumise määra langus: Mida näitavad numbrid?

Perioodil 2019–2022 oli EEJ kogumise määr kõrgeim 2019. aastal, ulatudes 64,2%-ni. Järgnevate aastate jooksul langes see aga järjepidevalt: 2020. aastal 61,5%, 2021. aastal 53,8% ning 2022. aastal 40,1%. Uuemaid andmeid pole veel avalikustatud, kuid trend viitab sellele, et Eesti on Euroopa Liidu sihtarvust kaugel maas.

Probleemid ja takistused kogumissüsteemis

Keskkonnaagentuuri analüüs tuvastas mitmeid põhjuste, miks elektri- ja elektroonikajäätmete kogumine on probleemne. Peamised takistused on:

Kogumispunktide piiratud lahtiolekuajad: Kogumispunktid pole inimestele sobivatel aegadel avatud. Vaid 7% kogumispunktidest on avatud kõikidel nädalapäevadel, mis vähendab inimeste võimalust jäätmeid ära anda. Enamik punkte on avatud vaid viiel päeval nädalas (18%) või veelgi harvemini.
Ebapiisavad kogumiskastid ja nende paigutus: Paljudes kohtades puuduvad vajalikud kogumiskastid, mis takistab väiksemate elektroonikajäätmete, nagu patareidega mänguasjad või leedkünlad, ära andmist.
Teavitustöö puudujäägid: Tarbijad ei tea sageli, kuhu ja kuidas oma elektroonikajäätmeid viia. Uuring näitas, et rohkem kui pooled inimestest pole teadlikud, et väikeseid elektroonikaseadmeid saab tagastada ka elektroonikapoodidesse.
Sobimatud kogumistingimused: Paljud kogumispunktid on avatud vaid tööpäevadel, näiteks Aravete jäätmejaam töötab ainult laupäeviti kell 10–13, mis muudab nende kasutamise keeruliseks. Lisaks avanevad osad punktid ainult eelneval kokkuleppel või helistamise teel.

Millised seadmed jäävad kõige enam kogumata?

Väikesed elektroonikaseadmed, nagu jõulutuled, föönid, röstrid ja patareidega mänguasjad, satuvad sageli segaolmejäätmete hulka, kust need enam taaskasutusse ei jõua. See tähendab, et paljud väärtuslikud materjalid, nagu metallid ja plastid, lähevad raisku.

Erandiks on ekraanid ja kuvarid, mille kogumine 2022. aastal Erandiks on ekraanid ja kuvarid, mille kogumine 2022. aastal \u00fletas 65% sihtarvu. Kuid sellised seadmed moodustavad vaid väikese osa kõigist elektroonikajäätmetest. Äärmuslikult madal kogumismäär oli päikesepaneelidel – vaid 0,1%, kuid see on mõistetav, sest nende kasutusiga on keskmiselt 25 aastat ja masstootmine algas alles hiljuti.

Tarbijate ja müüjate roll kogumissüsteemi parandamisel

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim rõhutab, et elektri- ja elektroonikajäätmete kogumises mängivad olulist rolli nii tarbijad kui ka müüjad. Siim toob esile järgmised võimalused olukorra parandamiseks:

Teavitustöö parandamine: Tarbijatele tuleb selgitada, kuidas ja kuhu oma vanad seadmed viia. Lisaks tuleb suurendada teadlikkust toodete parandamise võimalustest, enne kui need prükki visatakse.
Kvaliteetsemate toodete eelistamine: Tarbijad peaksid valima kauakestvamaid seadmeid, et vähendada elektroonikajäätmete teket.
Tagastuspunktide parema nähtavuse tagamine: Müüjad peavad kindlustama, et kogumispunktid oleksid klientidele kergesti leitavad ja märgistatud.

Soovitused kogumissüsteemi tõhustamiseks

Keskkonnaagentuuri analüüs esitas mitu konkreetset ettepanekut kogumissüsteemi parandamiseks:

Kogumiskastide paigaldamine müügikohtadesse: Praktika näitab, et kergesti leitavad kogumiskastid suurendavad elektroonikajäätmete tagastamist.
Teavituskampaaniad: Regulaarsed kampaaniad ja paremad sildid aitavad suurendada inimeste teadlikkust.
Kogumispunktide lahtiolekuaegade pikendamine: Jäätmejaamad peaksid olema avatud ka pärast tööpäeva lõppu, et tarbijad saaksid neid kasutada sobivamal ajal.

Tulevikusuunad ja kliimaministeeriumi plaanid

Kliimaministeerium plaanib 2025. aastal alustada elektroonikajäätmete kogumise ja teavituse regulatsioonide uuendamist. Eesmärk on tõsta kogumise efektiivsust ning saavutada Euroopa Liidu sihtarv.

Kuigi olukord on praegu keeruline, annavad teavitustöö ja tõhusamad kogumismeetodid lootust, et Eesti saab oma elektri- ja elektroonikajäätmete kogumise probleemi lahendatud ning liigub jätkusuutlikuma tuleviku suunas.