Energiasalvestite tootjavastutus puudutab üha rohkem ettevõtteid, sest päikesepaneelide kõrval jõuab Eesti turule järjest rohkem kodudele ja ettevõtetele mõeldud energiasalvesteid. Kasvav turg tähendab ka uusi maaletoojaid, kellele võib tulla üllatusena, et seadmete välismaalt Eestisse toomisega kaasnevad tootjavastutuse kohustused. Eriti tähelepanelik tasub olla ettevõtetel, kes müüvad terviklahendusi ega pea ennast sealjuures elektroonika või akude maaletoojaks.
Siit artiklist saad teada:
Mis on energiasalvestite tootjavastutus?
Miks puudutab energiasalvestite tootjavastutus ka energialahenduste pakkujaid?
Viis küsimust, mida maaletooja peab üle kontrollima
Liitu tootjavastutusorganisatsiooniga
Lugemiseks kulub sul vaid 5 minutit.
Mis on energiasalvestite tootjavastutus?
Tootjavastutuse põhimõte on lihtne: kes toote turule toob, peab vastutama ka selle eest, mis saab tootest pärast kasutusea lõppu. Oluline on teada, et tootjavastutuse mõistes on tootja ka see, kes laseb toote Eestis esimest korda turule. Energiasalvestid sisaldavad nii akusid kui elektroonikaseadmeid ning mõlema puhul on tootjavastutus eriti oluline, sest need sisaldavad väärtuslikke materjale. Õige kogumise ja käitluse korral saab nii elektroonikaseadmeid kui akusid materjalina uuesti kasutusse võtta, küll aga võivad need valesse jäätmevoogu sattudes põhjustada keskkonnakahju ning tuleohtu.
Energiasalvestite tootjavastutuse eesmärk on tagada, et kasutatud akude kogumiseks ja nõuetekohaseks käitlemiseks oleks toimiv ja rahastatud süsteem ning selle kulud ei jääks üksnes jäätmevaldaja või ühiskonna kanda. Seetõttu tekib tootjal või maaletoojal vastutus juba aku turule laskmisel, mitte alles aastaid hiljem, kui sellest saab jääde. Akude tootjatel on alates 1. jaanuarist 2026 ka kohustus liituda tootjavastutusorganisatsiooniga.
Miks puudutab energiasalvestite tootjavastutus ka energialahenduste pakkujaid?
„Päikesepaneelide kõrval tuleb järjest rohkem turule erinevaid energiasalvesteid ning me näeme, et väga aktiivselt lisandub uusi müüjaid ja paigaldajaid. Tihti tuleb ettevõtjatele aga üllatuseks, et neile rakendub ka tootjavastutuskohustus. Ettevõte võib ennast pidada päikesepargi rajajaks või energialahenduse pakkujaks, kuid seaduse mõttes võib ta olla samal ajal ka tootja. Kui seadmed ostetakse välismaalt ja tuuakse Eesti turule, tuleb kontrollida, millised tootjavastutuse kohustused sellega kaasnevad,“ ütles Eesti Elektroonikaromu juhatuse liige Kaur Kuurme.
Kuurme sõnul muudab energiasalvestite puhul asja keerulisemaks seegi, et üks kliendile müüdav lahendus võib koosneda mitmest erinevast tootest. „Kui ettevõte müüb kliendile näiteks päikesepaneelid, inverteri ja akusalvesti koos paigaldusega, näeb klient energialahenduskomplekti. Tootjavastutuse vaatest tuleb aga vaadata, millised seadmed ja akud selles lahenduses tegelikult Eesti turule väljastpoolt Eestit tuuakse ning millised nõuded neile kehtivad,“ selgitas Kuurme.
Viis küsimust, mida maaletooja peab üle kontrollima
Soovitame päikesepaneelide ja energiasalvestuslahenduste müüjatel ning paigaldajatel kindlaks teha viis olulist tegurit, et olla kindel, kas energiasalvestite tootjavastutus nõuab tootjavastutussüsteemiga liitumist.
1. Kes toob seadme Eestisse?
Kui ettevõte ostab seadme välismaalt ja laseb selle esimest korda Eesti turule, võib ta olla energiasalvestite tootjavastutuse mõistes tootja. Kui kaup ostetakse Eesti ettevõttelt, kes on selle juba siin turule lasknud, tuleb välja selgitada, kas tootjavastutus on korraldatud tema kaudu.
2. Millistest toodetest lahendus koosneb?
Terviklik energialahendus võib sisaldada päikesepaneele, akusid, invertereid, juhtimisseadmeid ja muud elektroonikat. Tootjavastutuse seisukohalt on need probleemtooted, millele kehtib Jäätmeseaduse järgi tootjavastutuskohustus ning kohustus registreerida ettevõte Probleemtooteregistris (PROTO).
3. Kas ettevõte on nõuetekohaselt registreeritud?
Probleemtoodete turule laskmisega kaasnevad registreerimis- ja aruandluskohustused PROTO-s. Energiasalvestite tootjavastutus eeldab, et ettevõte kontrollib, kas elektroonikaseadmete ning akude ja patareide osas on PROTO registreering olemas kas ettevõttel endal või tema tarnepartneril.
4. Kas turule lastud koguste üle peetakse arvestust?
Ettevõte peab teadma, milliseid tootjavastutuse alla kuuluvaid tooteid ja millistes kogustes ta Eesti turule laseb. Selleks peavad vajalikud andmed olema kättesaadavad ettevõtte ostu-, lao- või müügiarvestusest.
5. Kuidas on korraldatud tulevikus tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine?
Tootja ei pea kogumis- ja käitlussüsteemi ise üles ehitama. Energiasalvestite tootjavastutuse kohustuste täitmiseks peab Jäätmeseaduse järgi nii kodumajapidamisseadmete kui ka tööstusseadmete ning akude ja patareide maaletooja liituma tootjavastutusorganisatsiooniga, kes korraldab tootjate eest jäätmete kogumist ja käitlemist ning aitab täita sellega seotud kohustusi.
Liitu tootjavastutusorganisatsiooniga
Tootjavastutusorganisatsioon Eesti Elektroonikaromu OÜ korraldab nii üleriigilise kogumisvõrgustiku kui ka kogutud seadmete edasise taaskasutamise ning esitab liitunud ettevõtete eest andmed PROTO-le. Seega on ettevõttel edaspidi vaja esitada vaid kord kvartalis aruanne ning edasise eest hoolitseb Eesti Elektroonikaromu.
„Kõige mõistlikum on need küsimused läbi vaadata kohe, kui ettevõte hakkab uusi seadmeid Eestisse tooma. Aastate pärast tagantjärele välja selgitada, mida ja millistes kogustes on turule lastud ning millised kohustused oleksid tulnud täita, on märksa keerulisem,“ lisas Kuurme. „Keskkonnaamet kontrollib seaduse täitmist ning kui seda rikutakse, võib trahvisumma küündida seaduse järgi kuni 400 000 euroni.“
Kui ettevõte toob Eestisse päikesepaneele, energiasalvesteid või muid elektroonikaseadmeid, tasub energiasalvestite tootjavastutus üle vaadata juba enne esimese tarne saabumist. Liitumine tootjavastutusorganisatsiooniga on lihtne ning küsimuste korral aitab Eesti Elektroonikaromu meeskond.
Liitu tootjavastustusorganisatsiooniga
Ettevõtted, kes müüvad Eestis elektroonikaseadmeid, peavad liituma tootjavastutusorganisatsiooniga.
- Tartusse rajatakse päikesepaneelide käitlusüksus
- Energiasalvestite tootjavastutus – viis küsimust, mida maaletooja peab üle kontrollima
- Patareide ja akude märgistus – uued nõuded teevad valiku lihtsamaks
- Selveri kogumiskastid muudavad väikeelektroonika äraandmise lihtsamaks
- Pressiteade : Tallinna ohtlike jäätmete kogumispunktid võtavad nüüd vastu ka väikeelektroonikat
- Tallinn paigaldas üle linna 42 e-sigareti kogumispunkti – miks see on oluline kogu Eesti jaoks?
