Jäätmekäitlusettevõte Epler & Lorenz sai Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ligi pool miljonit eurot toetust, et rajada Tartusse päikesepaneelide käitlusüksus, kirjutab ERR. Kuigi vanu paneele tekib Eestis veel vähe, on juba praegu laual küsimus, kuidas saada paneelidest lisaks klaasile kätte ka väärtuslikud metallid ning kes maksab käitluse eest aastakümnete pärast. Päikesepaneelide käitlus puudutab seega nii jäätmekäitlejaid kui ka paneelide maaletoojaid, sest paneelid on elektri- ja elektroonikaseadmed, millele kehtib tootjavastutus.
Paneelide jäätmekogused on veel väikesed
Päikeseenergeetika on üle kümne aasta olnud kõige kiiremini kasvav taastuvenergeetika valdkond ning Probleemtooteregistri andmetel on Eestis aastatel 2018-2025 turule lastud 60 000 tonni päikesepaneele. Kuna paneelide eluiga on keskmiselt 25 kuni 30 aastat, jõuab enamik neist jäätmeteks alles aastakümnete pärast. Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonnajuhi Piret Otsasoni sõnul ei ole jäätmemure seetõttu veel kuigi suur.
„Jäätmekäitlejad on arvestanud, et 2027. aastal võib meil maksimaalselt tekkida 1000 tonni päikesepaneele aastas,“ märkis Otsason. Praegu on kogused tema sõnul väga väikesed, näiteks eelmisel aastal oli see 100 tonni.
Sellegipoolest vahetatakse paneele välja ka enne eluea lõppu. „Üks on klassikaline mehaaniline põhjus: näiteks rahesadu, mis paneelid osaliselt kõlbmatuks muudab ehk mehaanilised vigastused. Teine oluline põhjus on võimalus saavutada sama ruutmeetri pealt suurem tootmismaht,“ selgitas Eesti Elektroonikaromu OÜ juhataja Kaur Kuurme.
Klaas on lihtne, metallid keerulised
Tüüpiline ränil põhinev päikesepaneel koosneb ligikaudu 80% ulatuses klaasist, ülejäänud osa moodustavad alumiinium, polümeerid, räni, vask ja hõbe. Stockholmi Keskkonnainstituudi vanemteaduri Harri Moora sõnul on klaasi purustamine ja ringlussevõtt suhteliselt lihtne, küsimus on aga selles, kuidas saada kätte väärtuslikud metallid. „Veel häid tehnoloogiaid ei ole, need on väga kallid. Eestis ei ole minu arvates siiamaani ühtegi sellist lihtsamat tehnoloogiat,“ nentis Moora.
Samm selles suunas on nüüd tehtud. Epler & Lorenz sai tänavu Ühtekuuluvusfondist toetuse, et rajada Tartusse päikesepaneelide käitlusüksus, ning ettevõtte juhatuse liikme Janis Lorenzi sõnul soovitakse projektiga luua võimekus eraldada paneelidest ja suunata ringlusse kuni 1600 tonni klaasi, alumiiniumi, vaske ja ränipõhiseid peenfraktsioone aastas. Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) hinnangul võib 2050. aastaks maailmas kokku koguneda kuni 80 miljonit tonni päikesepaneelide jäätmeid. Kuigi enamik päikesepaneele tuleb Hiinast, tuleb siinseid jäätmeid Euroopa Liidu direktiivide alusel käidelda kohapeal.
Kes maksab päikesepaneelide käitluse eest 30 aasta pärast?
Päikesepaneelid kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete hulka, millele kehtib tootjavastutus. See tähendab, et paneelide maaletooja või müüja peab registreerima turule lastud kogused Probleemtooteregistris (PROTO) ning korraldama paneelide kogumise ja taaskasutuse, mille kulud on juba toote hinna sees. Tootjavastutusorganisatsioon Eesti Elektroonikaromu esitab liitunud ettevõtete eest aruanded ning korraldab kogutud päikesepaneelide käitluse. Kodumajapidamise paneel kuulub suurte elektroonikaseadmete hulka ning selle saab anda tasuta ära jäätmejaamas, suurema koguse korral tasub kogumine eelnevalt kokku leppida. Nii käib päikesepaneelide käitlus Eestis juba praegu sama süsteemi kaudu nagu muu elektroonikaromu kogumine.
Moora hinnangul tõstatub paneelide puhul terav küsimus tootjavastutusest, sest tasu makstakse praegu, jäätmed tekivad aga alles aastakümnete pärast. „Praegu tegutsevad ettevõtted maksavad tasu ära, aga jäätmed tekivad 30 aasta pärast: neid ettevõtteid ei pruugi siis enam üldse olla ja seda raha samuti mitte. Tol ajal turul toimetavad ettevõtted ei pruugi olla üldse need samad. Tekib küsimus, kust peaksid tootjavastutuse kulud 30 aasta pärast tulema ning kes käitleja, olgu see Epler & Lorenz või keegi teine, kulud kinni maksab,“ arutles Moora.
Kokkuvõttes on Tartu käitlusüksus oluline samm, et Eestis tekkivad päikesepaneelide jäätmed saaks käidelda kohapeal ning lisaks klaasile ja alumiiniumile jõuaksid ringlusse ka väärtuslikumad materjalid. Kuna suuremad kogused on alles tulemas, on praegu õige aeg mõelda läbi nii käitlusvõimekus kui ka see, kuidas tootjavastutuse kulud aastakümnete pärast kaetakse. Maaletooja jaoks tähendab see, et päikesepaneelide käitlus on tema tootjavastutuse osa juba müügi hetkest, mitte alles paneelide eluea lõpus.
Loe ka lisaks: Ettevõte tahab hakata Tartus päikesepaneele taaskäitlema, err.ee ning Eesti Elektroonikaromu artiklid Päikesepaneelid – taaskasutus ja ringmajanduse võimalused ja Energiasalvestite tootjavastutus – viis küsimust, mida maaletooja peab üle kontrollima.
- Tartusse rajatakse päikesepaneelide käitlusüksus
- Energiasalvestite tootjavastutus – viis küsimust, mida maaletooja peab üle kontrollima
- Patareide ja akude märgistus – uued nõuded teevad valiku lihtsamaks
- Selveri kogumiskastid muudavad väikeelektroonika äraandmise lihtsamaks
- Pressiteade : Tallinna ohtlike jäätmete kogumispunktid võtavad nüüd vastu ka väikeelektroonikat
- Tallinn paigaldas üle linna 42 e-sigareti kogumispunkti – miks see on oluline kogu Eesti jaoks?
