Tallinn paigaldas 42 e-sigareti kogumispunkti..

Kasutatud veip ei ole lihtsalt prügi

Tallinn otsustas sellele probleemile reageerida praktilise sammuga ning paigaldas pärast pilootprojekti üle linna 42 spetsiaalset e-sigareti kogumispunkti. See on oluline areng mitte ainult pealinna, vaid kogu Eesti jäätmekäitluse ja ringmajanduse vaatest.

E-sigarettide ehk veipide kasutamine on Eestis viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Koos sellega on kasvanud ka probleem, millest räägitakse endiselt liiga vähe – mida teha kasutatud e-sigarettidega?

Paljud inimesed viskavad tühjaks saanud veibi endiselt tavaprügi hulka. Tegelikkuses sisaldab aga iga e-sigaret elektroonikakomponente, liitiumpatareisid ning sageli ka nikotiinijääke. See tähendab, et tegemist ei ole olmeprügiga, vaid elektroonikajäätmega, mis vajab eraldi käitlemist.

Miks ei tohi e-sigaretti tavaprügisse visata?

Iga kasutatud veip sisaldab väikest liitiumpatareid. Liitiumakud on tundlikud survele, kuumusele ja füüsilistele vigastustele. Kui e-sigaret satub tavaprügi hulka ning prügiautos jäätmeid kokku pressitakse, võib aku kahjustuda ning süttida.

Sellised tulekahjud ei ole enam teoreetiline risk. Euroopas on viimastel aastatel kasvanud jäätmekäitluskeskustes toimuvate tulekahjude arv ning üheks oluliseks põhjuseks peetakse just liitiumpatareidega seadmeid. Sama probleemiga puutuvad kokku ka Eesti jäätmekäitlejad.

Lisaks tuleohule sisaldavad kasutatud e-sigaretid nikotiinivedeliku jääke. Kui need satuvad pinnasesse või põhjavette, võivad need kahjustada keskkonda ning elusorganisme. Seetõttu tuleb e-sigarette käsitleda elektroonikajäätmetena ning suunata need eraldi kogumisse.

Tallinn katsetas pilootprojekti ja laiendas süsteemi üle linna

Tallinna linn alustas esmalt pilootprojektiga, mille käigus paigaldati spetsiaalsed e-sigarettide kogumiskastid valitud asukohtadesse. Pilootprojekti eesmärk oli mõista, kas inimesed on valmis kasutatud veipe eraldi koguma ning millised asukohad töötavad kõige paremini.

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani sõnul näitas projekt, et inimeste käitumisharjumuste muutmiseks peab kogumislahendus olema võimalikult lihtne ja nähtav. Seetõttu paigutatigi spetsiaalsed oranžid kogumiskastid tavapäraste prügikastide kõrvale.

Enne lõplike asukohtade valimist viidi läbi ka küsitlus tallinlaste seas. Selle põhjal osutusid kõige sobivamateks kohtadeks:

bussipeatused;
kaubanduskeskused;
rongipeatused;
suure liikumiskoormusega avalikud alad.

Pilootprojekt tõi välja ka ootamatuid probleeme. Näiteks prooviti kogumiskastidest välja võtta kasutatud e-sigarette, et neid uuesti kasutada või parandada. Selle vältimiseks muudeti kogumismahutite konstruktsiooni nii, et midagi ei oleks võimalik kastist tagasi välja võtta.

E-sigarettide käitlemine on keeruline ja kallis

Kuigi paljud inimesed arvavad, et kasutatud veibid sisaldavad väärtuslikke materjale, on tegelikkus keerulisem.

MTÜ Eesti Elektroonikaromu juhatuse liikme Kaur Kuurme sõnul nõuab e-sigarettide käitlemine väga palju käsitööd ning saadav materjal on sageli madala väärtusega.

E-sigaretid sisaldavad:

liitiumpatareisid;
plastikut;
elektroonikakomponente;
metalliosi;
vedelikujääke.

Kõik need komponendid tuleb enne edasist töötlemist üksteisest eraldada. Paljud ühekordsed e-sigaretid ei ole loodud ümbertöötlemiseks. Seetõttu on nende ohutu käitlemine ajamahukas ja kulukas protsess. See näitab hästi, miks elektroonikajäätmete probleem ei ole ainult tarbija küsimus, vaid ka tootjavastutuse ning tootearenduse küsimus.

Jäätmed paljastavad ka e-sigarettide salaturu

E-sigarettide jäätmete kogumine annab lisaks keskkonnainfole ülevaate ka turul toimuvast. E-sigareti kaupmeeste liidu uuringute põhjal on üle poole Eesti e-sigarettide jäätmetest seotud illegaalse kaubaga.

Sama trend peegeldub ka olmeprügi sortimisuuringutes, kust leitakse rohkem e-sigarette, kui ametlikult turule deklareeritakse. See tähendab, et osa turul liikuvatest toodetest jõuab Eestisse ilma korrektse tootjavastutuse, jäätmekäitluse rahastamise ning seadusliku aruandluseta.

Legaalsed maaletoojad ja müüjad maksavad elektroonikajäätmete käitlemise eest juba toote müügihinnas sisalduva tootjavastutustasu kaudu. Kui turul liiguvad illegaalsed tooted, tekib olukord, kus osa jäätmekäitluse kulust jääb ühiskonna kanda.

Tonnide viisi e-sigarette jõuab jäätmekäitlusesse

Veiplandi kaupluste omanik Nicorex Baltic võtab oma poodides vastu kõik kasutatud e-sigaretid sõltumata nende päritolust. Nende kogutud jäätmed jõuavad edasi Eesti Elektroonikaromu käitlusesse.

Ainuüksi ühe aasta jooksul kogus Eesti Elektroonikaromu Nicorexilt ligi 3000 kilogrammi e-sigarettide jäätmeid. See tähendab ligikaudu 100 000 kasutatud e-sigaretti. 2025 aastal kogus Eesti Elektroonikaromu kokku 6,3 tonni e-sigarette. See number kõlab suurelt. Tegelikkuses moodustab see hinnanguliselt vaid umbes 1,5% kõigist e-sigarettidest, mis satuvad Eestis aasta jooksul olmeprügisse.

See tähendab, et valdav enamus kasutatud veipe jõuab endiselt:

tavaprügisse;
loodusesse;
põletusse;
valesse jäätmevoogu.

delfi meedia taavi sepp kasutatud e sigaretiide kogumine — Tallinn paigaldas üle linna 42 e-sigareti kogumispunkti – miks see on oluline kogu Eesti jaoks? 10

Ka Kliimaministeerium tunnistab, et elektroonikajäätmete, sh e-sigarettide kogumise reegleid peab muutma, sest senine süsteem pole piisav. FOTO: Taavi Sepp / Delfi Meedia

Elektroonikajäätmete kogumine vajab uut mõtteviisi

E-sigarettide probleem näitab hästi, kuidas kiiresti muutuv tehnoloogia tekitab jäätmekäitlusele täiesti uusi väljakutseid. Veel mõned aastad tagasi ei olnud ühekordsed e-sigaretid märkimisväärne jäätmeliik. Täna põhjustavad need tulekahjusid, keskkonnariske ning lisakoormust jäätmekäitlusele. Selle lahendamiseks ei piisa ainult seadustest.

Vaja on:

mugavaid kogumislahendusi;
teadlikkuse tõstmist;
tootjavastutuse toimimist;
paremat toodete disaini;
tarbijate harjumuste muutumist.

Tallinna uus kogumispunktide võrgustik on oluline samm selles suunas.

Mida teha kasutatud e-sigaretiga?

Kui e-sigaret on tühi või enam ei tööta, ei tohi seda visata tavaprügi hulka.

Kõige õigem on viia see:

spetsiaalsesse e-sigarettide kogumiskasti;
elektroonikajäätmete kogumispunkti;
e-sigarette müüvasse kauplusesse, kus neid vastu võetakse.

Nii aitab iga inimene vähendada tulekahjude riski, keskkonnareostust ning ohtlike jäätmete sattumist loodusesse.

Kokkuvõteks

E-sigarettide populaarsus on toonud kaasa täiesti uue elektroonikajäätmete kategooria, mille mõju jäätmekäitlusele ja keskkonnale alles hakatakse täielikult mõistma.

Tallinna otsus paigaldada üle linna 42 spetsiaalset e-sigarettide kogumispunkti on praktiline samm, mis aitab vähendada tulekahjude riski, parandada jäätmete kogumist ning suunata inimesed vastutustundlikumale käitumisele. Samas näitab tänane statistika, et suurem osa kasutatud e-sigarettidest jõuab endiselt tavaprügisse.

See tähendab, et teadlikkuse tõstmine, kogumisvõrgustiku arendamine ning tootjavastutuse süsteemi tugevdamine muutuvad lähiaastatel veelgi olulisemaks. Elektroonikajäätmed ei kao ära siis, kui need prügikasti visata. Küsimus on ainult selles, kas me käitleme neid kontrollitult või laseme neil muutuda järgmise põlvkonna keskkonnaprobleemiks.