Kasutatud veip võib süttida, kui satub tavaprügi hulka.

Selles artiklis:

Kas teadsid, et kui kasutatud e-sigarett ehk veip satub tavaprügina prügilasse, siis võib prügila põlema minna? Lisatud podcast.

Kas oled kunagi mõelnud, mis saab veibist siis, kui see enam ei tööta? Enamasti visatakse see lihtsalt prügikasti, sest see tundub väike ja kahjutu plasttoru. Tegelikult võib aga selline veip olla tõeline ajapomm – see võib prügikastis või prügilas ise süttida ja põhjustada suure tulekahju.

Igas veibis on väike aku, mida nimetatakse liitiumakuks. See aku on tundlik ja reageerib väga kiiresti, kui teda pigistada, kuumutada või läbistada. Kui prügiauto tühjendab konteinerit ja surub jäätmeid kokku, võib veibi aku kahjustuda. Siis tekib selle sees lühis, see hakkab kuumenema ja võib mõne sekundi jooksul põlema minna. Mõnikord ei juhtu seda kohe – seade hakkab esmalt vaikselt suitsema ja alles hiljem tekib leek.

Prügiautos või prügilas on aga palju muid asju, mis põlevad kergesti: paber, plast, riided ja pakendid. Kui üks veip süttib, süütab see kiiresti ka ülejäänud prügi. Sellised tulekahjud levivad kiiresti ja neid on väga raske kustutada, sest liitium põleb isegi siis, kui hapnikku pole. Sageli on vaja tuletõrjet, sest tuli võib paisata välja toksilisi gaase ja kuuma suitsu, mis on ohtlik nii inimestele kui ka loodusele.

Veip on ohtlik mitte ainult tule, vaid ka keemia tõttu. Selle sees on nikotiinivedeliku jäägid, mis sisaldavad aineid, mis aurustuvad kuumuse mõjul ja võivad samuti plahvatada. Lisaks on plastkorpus ja metallosad, mis põledes vabastavad mürgiseid ühendeid. Kui selline tuli tekib jäätmejaamas või sorteerimisliinil, võib üks väike veip põhjustada kahju, mis ulatub tuhandetesse eurodesse.

Kõige kurvem on see, et enamik inimesi ei tea, et veip on ohtlik jäätmeliik. Paljud arvavad, et see on lihtsalt plasttoru, mille võib ära visata nagu tühja pastaka. Tegelikult tuleb veip käidelda samamoodi nagu akusid ja väikseid elektroonikaseadmeid. Seda saab viia patareide või väikeelektroonika kogumiskasti, jäätmejaama või poodi, kus veipe müüakse – seal peab vanu seadmeid vastu võtma.

Kui sa viskad oma veibi õigesse kogumiskohta, aitab see vältida tulekahjusid, hoiab keskkonda ja säästab väärtuslikke materjale, nagu liitium, mida saab uuesti kasutada. Iga väike tegu loeb.

kaur kuurme veibid kasutatud e sigaretid elektroonikaromu — Kasutatud veip võib süttida, kui satub tavaprügi hulka 10

Kuula DELFI podcasti – “Loodus ei andesta”

Tulekahjud, mis saavad alguse prügikastist

Eestis on viimastel aastatel sagenenud juhtumid, kus jäätmeautod või kogumispunktid süttivad teadmata põhjusel. Sageli on süüdlaseks valesti käideldud liitiumaku – ja ühekordsed e-sigaretid on saanud üheks uueks peamiseks tuleohtlikuks jäätmeliigiks.

Kui seade satub prügikasti ja saab näiteks päikese käes kuumust, võib aku kuumeneda ja plahvatada.
Tulekahjud on tekkinud nii prügiautodes, jäätmejaamades kui ka sorteerimisliinidel, kus üksainus seade süütab kogu jäätmepartii. Liitium reageerib hapnikuga plahvatuslikult – isegi väike kahjustus või surve võib põhjustada leegi ja tugeva kuumenemise.

Miks veip on ohtlikum kui tavaline patarei

Veip ei ole lihtsalt väike elektroonikaseade. Selle sees on:

liitiumaku, mis võib süttida;
metallosad, mis juhivad kuumust;
nikotiinivedeliku jäägid, mis on mürgised ja lenduvad;
plastkorpus, mis põledes vabastab toksilisi ühendeid.

Selline kooslus teeb e-sigareti ohtlike jäätmete kombinatsiooniks – sama riskantseks kui katkine aku või katkine keemiline patarei. Kui seade satub prügilasse või põletusse, võivad tekkinud aurud ja metalliosakesed jõuda nii õhku kui ka põhjavette.

Väike ese, suur risk

Keskkonnateadlikkuse tõusust hoolimata ei pea enamik inimesi veipi elektroonikajäätmeks. See on viga, mis võib maksta väga kallilt. Iga kord, kui seade visatakse prügikasti, võib see süttida transportimise või sorteerimise käigus. Ühe tulekahju kustutamine jäätmejaamas võib maksta tuhandeid eurosid ja seada ohtu inimelusid.

Eestis on jäätmejaamades juba registreeritud mitmeid juhtumeid, kus prügilõõm on alguse saanud veibist – väikesest seadmest, mille aku plahvatas surve all.

Mida kasutatud veibiga teha?

Ühekordsed e-sigaretid kuuluvad väikeelektroonika ja ohtlike jäätmete hulka.
Neid saab ära anda:

e-sigarette müüvates kauplustes (põhimõttel üks uue vastu),
patareide või väikeelektroonika kogumiskastides,
või lähimas jäätmejaamas.

Ära viska veipi olmeprügi hulka – see võib põhjustada tulekahju.

Kasutatud veipide ja e-sigarettida vastuvõtt on tasuta

E-sigaretid ja veibid on elektroonikaseadmed. Kui oledoma veibi ära kasutanud, siis on nende turvaliseks utiliseerimiseks on erinevaid variante. Üks levinum variant on vana elektroonika kogumispunkti viimine. Kogumispunktid asuvad igas linnas ja asulas üle Eesti, seega on igaühel võimalik oma seadme lähimasse kogumispunkti viia. Vana elektroonika võetakse kogumispunktis vastu tasuta. Siin on sulle nimekiri kauplustes ja punktidest, kuhu saad om akasutatud veibid ära anda tasuta.

Veel on vana elektroonika võimalik tagasi kauplusesse viia. Vastavalt tootjavastutuse põhimõttele on kauplused üle 400m2 müügipinnaga kohustatud vastu võtma tasuta alla 25 cm läbimõõduga väikeelektroonikat – s.h akusid, patareisid ja kasutatud e-sigarette.

Õigus ja vastutus

Eestis kehtib kohustus koguda kõik patareid ja väikeelektroonika ohutult kokku. Ka e-sigaretid kuuluvad selle alla. Paraku takistab must turg süsteemset kogumist – suur osa seadmeid on ebaseaduslikud ja neid müüakse ilma ametliku tootjavastutuseta. See tähendab, et neid seadmeid ei jõua keegi ohutult käidelda, ning need lõpetavad sageli prügikastis või looduses.

Ühiskond peab õppima uut liiki tuleohutust

Tuleohutus ei tähenda ainult suitsuandureid ja tulekustuteid kodus. Tänapäeva oht võib alata taskusse mahtuvast seadmest, mis visatakse hooletult prügisse. Ühiskond peab õppima, et iga veip on väike aku, mitte kahjutu ühekordne toode. Kui me ei muuda käitumist, jäävad jäätmeautod, sorteerimisliinid ja prügilad endiselt süttimisohtu. Ainus lahendus on teadlikkus ja vastutus.

Ära lase oma veibil süüdata järgmist tulekahju

Too kasutatud e-sigaret lähimasse kogumispunkti või kogumiskasti – see on lihtne viis ennetada tulekahjusid ja kaitsta keskkonda.

Vaata kogumiskohti kaardilt: www.elektroonikaromu.ee/kuhu-viia

Iga tagastatud seade loeb – see võib olla vahe päästetud keskkonna ja süttinud prügihunniku vahel.

Loe ka neid kasulikke artikleid:

Tallinn soetab 30 000 euro eest kasutatud e-sigarettide kogumiskaste
Belgia keelustab esimesena ELis ühekordsed e-sigaretid tervise- ja keskkonnakaalutlustel
E-sigarettide jäätmed on kasvav probleem Eestis

Kas veip võib tõesti prügikastis süttida?

Jah, võib küll. Igas veibis on väike liitiumaku, mis on tundlik surve, kuumuse ja vigastuste suhtes. Kui prügiauto surub jäätmeid kokku, võib aku puruneda, tekkida lühis ja seejärel süttida. Prügis on palju kergesti põlevaid materjale, mis levitavad leeki kiiresti.

Miks on veip ohtlikum kui tavaline patarei?

Veibi sees ei ole ainult aku. Seal on ka metallosad, plastkorpus ja nikotiinivedeliku jäägid, mis on mürgised ja kergesti süttivad. Kui veip satub prügisse, võib see kuumuse või surve tõttu plahvatada ja põhjustada tulekahju.

Kuhu tuleb kasutatud veip viia?

Kasutatud e-sigaretid ja veibid tuleb viia:
– poodi, kus neid müüakse (kauplused on kohustatud neid vastu võtma, põhimõttel „üks uue vastu“),
– patareide või väikeelektroonika kogumiskasti,
– või lähimasse jäätmejaama.

Veipi ei tohi visata olmeprügisse, sest see võib süttida ja põhjustada tulekahju.

Kas kasutatud veipide ja e-sigarettide äraandmine on tasuta?

Jah. Kõik kogumispunktid ja suuremad poed võtavad väikese elektroonika, sh kasutatud veibid, vastu tasuta. See kehtib seadmetele, mille suurus on kuni 25 cm.

Mida ütleb seadus?

Eestis on seadusega kohustus koguda ohutult kõik patareid ja väikeelektroonika.
E-sigaretid kuuluvad nende hulka, kuna need sisaldavad akut ja elektroonikat.
Kauplused ja jäätmejaamad peavad selliseid seadmeid vastu võtma ja need ohutult käitlema.

Miks ei jõua kõik veibid kogumisse?

Umbes 60% Eestis müüdavatest e-sigarettidest on ebaseaduslikud – neid müüakse ilma registreerimiseta ja tootjavastutuseta. Seetõttu ei kuulu need ametlikku kogumissüsteemi ning suur osa neist visatakse lihtsalt prügikasti või loodusesse.

Miks on oluline veipi õigesti ära anda?

Kui sa tood oma kasutatud veibi kogumiskohta, aitab see:
– vältida tulekahjusid prügilates ja jäätmeautodes,
– hoida keskkonda mürgiste ainete eest,
– säästa väärtuslikke metalle, nagu liitium, mida saab uuesti kasutada.

Kust saab teemast rohkem kuulda?

Kuula DELFI podcasti “Loodus ei andesta”, kus Kaur Kuurme räägib, miks veipidest on saanud uus ohtlik jäätmeliik ja kuidas igaüks meist saab aidata tulekahjusid ennetada.

Podcasti link:

https://www.delfi.ee/artikkel/120410921/loodus-ei-andesta-mis-saab-e-sigarettide-jaatmetest