Kas teadsid, et vanad elektroonikaseadmed, kasutatud patareid ja -akud saad ära anda TASUTA? Elektroonikaseadmeid tekib kodudes üha rohkem ning paratamatult jõuab kätte hetk, mil mõni neist lõpetab töö. Elektroonika võib tunduda kahjutu, aga valesti käideldud seadmed võivad keskkonda ja inimesi kahjustada. Elektroonikaseadmed sisaldavad üldjuhul: Valesti prügikasti visates võib tekkida tulekahju või keskkonnakahju. Seetõttu tuleb elektroonikajäätmed […]
Tag Archives: eesti elektroonikaromu
Kas teadsid, et kui kasutatud e-sigarett ehk veip satub tavaprügina prügilasse, siis võib prügila põlema minna? Lisatud podcast. Kas oled kunagi mõelnud, mis saab veibist siis, kui see enam ei tööta? Enamasti visatakse see lihtsalt prügikasti, sest see tundub väike ja kahjutu plasttoru. Tegelikult võib aga selline veip olla tõeline ajapomm – see võib prügikastis […]
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) kinnitas Eesti seisukohad seoses Euroopa Liidu uue ringmajanduse määruse avaliku konsultatsiooniga. Komisjon leiab, et tulevikus peaksid ka digiplatvormide kaudu kaupu müüvad välismaa ettevõtted – näiteks Hiina e-poed – kandma sama tootjavastutust nagu Euroopa Liidus tegutsevad ettevõtted. „Kui meie ettevõtted peavad vastutama oma toodete keskkonnamõju eest, siis peavad seda tegema […]
2008 aastal sündis Eestis idee, mis tundus esmapilgul hullumeelne – koristada kogu riik prügist puhtaks ühe päevaga. See sai nimeks „Teeme ära!“ ja juba samal kevadel kogunes üle 50 000 vabatahtliku, kes koristasid ühe päevaga rohkem kui 10 000 tonni prügi. See polnud ainult suurim kodanikualgatus Eesti ajaloos, vaid ka uus mõtteviis: kui inimesed tulevad kokku ühise eesmärgi […]
Me kõik teame seda tunnet – sahtlis on vana telefon, katkine laadija või akupank, mille akud on paisunud, aga ära visata ka ei raatsi. Nii need esemed jäävadki kuhjuma. Eesti kodudes seisab kasutult tuhandeid tonne aegunud väikeelektroonikat, mis võiks tegelikult juba ammu olla ringluses. Uuringud näitavad, et igal aastal jõuab Eestis umbes 3500 tonni väikeelektroonikat […]
OÜ Eesti Elektroonikaromu avas koostöös Ülemiste keskusega pilootprojektina Eesti esimese statsionaarselt kaubanduskeskuses paikneva elektroonikajäätmete kogumisjaama. Uus lahendus võimaldab inimestel igapäevase poekülastuse käigus mugavalt ära anda väikeelektroonikajäätmeid, nagu katkised laadijad, telefonid, vanad köögiseadmed või elektrilised mänguasjad. Kogumisjaama saab tuua ka akusid/patareisid, e-sigareid ning valgusallikaid. Tarbijauuringute järgi jäävad paljud vanad elektrooniaseadmed lihtsalt inimeste kodusesses seismaPõhjuseks asjaolu, et […]
Tehnoloogia kiire areng on muutnud meie elud mugavamaks, ent sellega on kaasnenud ka tõsine probleem: kodudesse kuhjuvad vanad ja kasutult seisvad elektroonikaseadmed ning kaablid. Vaid vähesed inimesed mõistavad, et vanad kaablid, mis enam otstarvet ei täida, sisaldavad märkimisväärses koguses väärtuslikku metalli, eriti vaske. See metall on aga kriitilise tähtsusega rohetehnoloogiate ja taastuvenergiasüsteemide arendamisel, mis tähendab, […]
Eestis kasvab e-sigarettide kasutus aasta-aastalt, kuid nende seadmete jäätmekäitlus jätab soovida. Rohegeenius tõi hiljuti esile, et Eestis müüdavatest e-sigarettidest jõuab vaid väga väike osa nõuetekohaselt ümbertöötlemisele. Kliimaministeerium on tunnistanud, et praegune kogumisvõrgustik ei ole piisav ja tootjad ei tee piisavalt teavitustööd, et e-sigarettide jäätmete kogumine ja töötlemine oleks tõhus. Kliimaministeeriumi andmetel on e-sigaretid elektroonilised seadmed, […]
Viimasel ajal on sotsiaalmeedias levitatud valeinformatsiooni tuuleturbiinide keskkonnamõju kohta, kus väidetakse, et pärast nende kasutusaja lõppu muutuvad need lihtsalt jäätmeteks, mida ei saa taaskasutada. Kuigi vananenud andmete põhjal võiks arvata, et tuuleturbiinid tekitavad suuri jäätmekoguseid, on tänapäevased tehnoloogilised arengud teinud taastuvenergia seadmete taaskasutamise palju tõhusamaks ja laialdasemaks. Vaatame lähemalt, kuidas tuulikute ja päikesepaneelide taaskasutamine tegelikult […]
Hiljutise Norstati uuringu kohaselt seisab koguni 87 protsendil eestlastest kodus kasutuna vähemalt üks nutiseade, mis võiks omada suurt väärtust ringmajanduses. Üle kolmandiku vastanutest tunnistas, et neil on kodus kaks-kolm kasutamata elektroonikaseadet, samas kui rohkem kui veerandil on neid lausa neli või enam. Sellised seadmed võivad aja jooksul kaotada oma väärtuse, kuid nende taaskasutusse suunamine võiks […]