Paljudes kodudes on üks sahtel, kuhu kogunevad vanad laadijad, juhtmed ja väikeelektroonika, mida keegi enam ei kasuta. Sisulooja Liisu Miller võttis koostöös Eesti Elektroonikaromuga novembris 2026 ette just selle teema ning näitab videos, kuidas vanast elektroonikast õigesti vabaneda ja miks see ei tohi sattuda olmeprügisse.
Category Archives: elektroonikaromu
Veekahjustusega seadmed ei pruugi olla ohutud ka siis, kui need pärast kuivamist tööle lähevad. Üleujutuse või muu veekahjustuse saanud elektriseadmete puhul ei pruugi kahjustus olla silmaga nähtav ning probleemid võivad ilmneda alles hiljem. Eesti Elektroonikaromu soovitab üleujutusveega kokku puutunud akuseadmed viia jäätmejaama ning muu veekahjustuse saanud elektroonika lasta enne uuesti kasutamist spetsialistil üle kontrollida.
Üks väike argine ese võib osutuda palju ohtlikumaks, kui esmapilgul arvata võiks. Neid leidub ilmselt igas kodus. Jutt käib kasutatud patareidest ja akudest. 2023. aastal koguti kokku 291 tonni vanu patareisid ja akusid, mullu juba tonni võrra rohkem. Turule lastakse neid igal aastal 600 tonni. Kuhu kaob ülejäänud osa ja milliseid ohte võib kaasa tuua see, kui patareid ja akud õigesse kogumiskohta ei jõua?
Hiina massiivse tootmise tõttu on päikesepaneelide hind langenud eriti madalale tasemele, kirjutab tehnika.postimees.ee. Ka Eestis tasub enne paneelide soetamist läbi mõelda, mis saab neist kasutusaja lõppedes, sest päikesepaneelid on elektroonikaseadmed, millele kehtib tootjavastutus.
Jäätmekäitlusettevõte Epler & Lorenz sai Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ligi pool miljonit eurot toetust, et rajada Tartusse päikesepaneelide käitlusüksus, kirjutab ERR. Kuigi vanu paneele tekib Eestis veel vähe, on juba praegu laual küsimus, kuidas saada paneelidest lisaks klaasile kätte ka väärtuslikud metallid ning kes maksab käitluse eest aastakümnete pärast.
Energiasalvestite tootjavastutus puudutab üha rohkem ettevõtteid, sest päikesepaneelide kõrval jõuab Eesti turule järjest rohkem kodudele ja ettevõtetele mõeldud energiasalvesteid. Kasvav turg tähendab ka uusi maaletoojaid, kellele võib tulla üllatusena, et seadmete välismaalt Eestisse toomisega kaasnevad tootjavastutuse kohustused.
Patareide ja akude märgistus muutub lähiaastatel senisest põhjalikumaks. Euroopa Liidu uus patarei- ja akumäärus lisab patareidele ja akudele järk-järgult rohkem võrreldavat infot ning alates 2027. aastast saab iga patarei ja aku ka QR-koodi. Nii on tarbijal poes lihtsam aru saada, kui kaua aku tegelikult vastu peab ning mida sellega pärast kasutamist teha.
2008 aastal sündis Eestis idee, mis tundus esmapilgul hullumeelne – koristada kogu riik prügist puhtaks ühe päevaga. See sai nimeks „Teeme ära!“ ja juba samal kevadel kogunes üle 50 000 vabatahtliku, kes koristasid ühe päevaga rohkem kui 10 000 tonni prügi. See polnud ainult suurim kodanikualgatus Eesti ajaloos, vaid ka uus mõtteviis: kui inimesed tulevad kokku ühise eesmärgi […]
Me kõik teame seda tunnet – sahtlis on vana telefon, katkine laadija või akupank, mille akud on paisunud, aga ära visata ka ei raatsi. Nii need esemed jäävadki kuhjuma. Eesti kodudes seisab kasutult tuhandeid tonne aegunud väikeelektroonikat, mis võiks tegelikult juba ammu olla ringluses. Uuringud näitavad, et igal aastal jõuab Eestis umbes 3500 tonni väikeelektroonikat […]
OÜ Eesti Elektroonikaromu avas koostöös Ülemiste keskusega pilootprojektina Eesti esimese statsionaarselt kaubanduskeskuses paikneva elektroonikajäätmete kogumisjaama. Uus lahendus võimaldab inimestel igapäevase poekülastuse käigus mugavalt ära anda väikeelektroonikajäätmeid, nagu katkised laadijad, telefonid, vanad köögiseadmed või elektrilised mänguasjad. Kogumisjaama saab tuua ka akusid/patareisid, e-sigareid ning valgusallikaid. Tarbijauuringute järgi jäävad paljud vanad elektrooniaseadmed lihtsalt inimeste kodusesses seismaPõhjuseks asjaolu, et […]
