Probleemtoodete register on seotud Jäätmeseaduses sätestatud paragraafidega, mis hõlmavad piiranguid ja kohustusi probleemtoodete tootjatele. Probleemtoodete register seab probleemtoodete tootjatele mitmeid kohustusi, ent aitab vältida ohtlike ja probleemsete jäätmete keskkonna sattumist ning ümbritseva keskkonna ja inimeste tervise kahjustamist.
Siit artiklist saad teada:
Mis on probleemtoodete register?
Kes peavad esitama andmeid probleemtoodete registrisse?
Millised andmed tuleb probleemtoodete registrisse kanda?
Lugemiseks kulub sul vaid 4 minutit.
Mis on probleemtoodete register?
Probleemtoodete register (PROTO) on loodud vastavalt Jäätmeseaduse § 261-le, mis sätestab probleemtoodete registrina andmekogu, kuhu on koondatud informatsioon probleemtoodete tootjate poolt maale toodud koguste, probleemtoodete jäätmete kogumise-, kordus- ja taaskasutamise ning turult kõrvaldamise kohta. Probleemtoodete register on koht, kus kogutakse ja hoitakse informatsiooni Eestis toodetud, riiki sisseveetud ja riigist väljaveetud probleemtoodete kohta. Samuti kogub PROTO andmeid kogutud vanade probleemtoodete kohta ning tekkinud probleemtoodetest jäätmete taaskasutamise kohta. Need andmed esitatakse ka Euroopa Komisjonile jäätmealase järelvalve korraldamiseks. Eestis omab probleemtoodete järelvalvest ülevaadet probleemtoodete register PROTO, alates 2006. aastast.
Probleemtoodete register hõlmab informatsiooni probleemtoodete kohta, mille jäätmed võivad valesti käitlemisel põhjustada ohtu ümbritsevale keskkonnale või inimeste tervisele. Vastavalt jäätmeseadusele on probleemtooted patareid ja akud, mootorsõidukid, elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid ning PCB-sid sisaldavad seadmed. Kui nimetatud toodete tootjad edastavad probleemtoodete registrile informatsiooni müüdud toodete ning jäätmekäitluse kohta, on võimalik vähendada keskkonnasaastet ning jäätmete hulka. Kui aga andmeid ei esitata, pole võimalik kontrollida probleemtoodete tootmisest, ümbertöötlemisest ning nende jäätmete käitlemisel tekkinud saastet ega keskkonnamõju, põhjustades nii tohutult kahju lisaks keskkonnale ka inimestele. Eestis kehtiva Jäätmeseaduse alusel peavad kõik probleemtoodete tootjad või maaletoojad omama PROTO registreeringut.
Kes peavad esitama andmeid probleemtoodete registrisse?
Probleemtoodete register omab infot probleemtoodete tootjate kohta, küll aga ei kehti probleemtoodete registri kasutamise kohustus kõigile tootjatele. Näiteks ei loeta tootjaks rahastamislepingu alusel rahastajaid ehk pankasid, kuid kui rahastaja on ka edasimüüja, siis on tegemist jäätmeseadusest tulenevalt tootjaga, kes peab tagama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodete jäätmete kokku kogumise, taaskasutamise ning ringlusest kõrvaldamise.
Probleemtoodete register näeb ette, et andmeid esitavad tootjad, kes valmistavad ning müüvad tooteid enda kaubamärgi all, tegelevad teiste valmistatud probleemtoodete edasimüügiga või impordivad probleemtooteid riiki edasimüümise või turustamise eesmärgil. Probleemtoodete register võimaldab esitada nõutud andmeid ka tootjavastutusorganisatsiooni poolt, mis lihtsustab oluliselt tootjatele sätestatud nõudeid. Näiteks tegutseb tootjavastutusorganisatsioonina Eesti Elektroonikaromu, mis koondab elektri- ja elektroonikaseadmete tootjaid üle Eesti. Kui probleemtoodete tootja/maaletooja on liitunud tootjavastutusorganisatsiooniga (TVO-ga) Eesti Elektroonikaromu, siis on tootja/maaletooja need kohustused delegeerinud TVO-le ning ise registriga otse enam suhtlema ei pea, ei registreeringu saamiseks ega ka andmete esitamiseks. Piisab lepingust TVO-ga, kellele on need kohustused ära delegeeritud.
Millised andmed tuleb probleemtoodete registrisse kanda?
Probleemtoodete registrisse kannavad andmeid kõik isikud, kes on seotud probleemtoodete riiki sisseveoga või tootmisega. Muuhulgas tuleb probleemtoodete tootjatel esitada informatsioon ettevõtte, probleemtoodete nimetuse, probleemtoote koguse ning jäätmekäitluskava kohta ja kinnitada toodetud toote vastavust seadusega. Kuna probleemtoodete register teeb kohustuslikuks esitada informatsiooni probleemtoodete koguse kohta, on võimalik mõõta ka iga tootja iseseisvat vastutust ning kohustuste ulatust. Turuosade tundmine võimaldab tuvastada iga tootja jäätmehoolduskulude katmist vastavalt nende turuosa protsendile ning sellest johtuvalt esitada ka turuosaliste vahel nn kliiringu (kulude katmise) nõude. Turuosade arvestust peab PROTO, vastavalt neile laekunud andmetele, mis puudutab seadmete turule laskmist, kogumist ja taaskasutamist.
Liitu tootjavastustusorganisatsiooniga
Ettevõtted, kes müüvad Eestis elektroonikaseadmeid, peavad liituma tootjavastutusorganisatsiooniga.
- Kasutatud patareide ja akude tagastamine kauplustesse peab muutuma harjumuseks ja olema hästi korraldatud.
- E-sigarettide jäätmed on kasvav probleem Eestis
- Kodudes kasutult seisvad vanad kaablid on oluline tooraine rohetehnoloogia jaoks
- Kas tuuleturbiinid on pärast kasutusaega tõepoolest vaid prügi?
- Vanad nutiseadmed kuhjuvad kodudes
- Kuninglik Rahapada muudab e-jäätmed kullaks: Innovaatiline taaskasutusprojekt Exciriga
