Jäätmeseadus reguleerib elektroonikaromude kogumist ja taaskasutusse suunamist

Jäätmeseadus elektroonikaromud 01

Jäätmeseadus reguleerib ja sätestab nõuded jäätmete tekke, jäätmetest tuleneva tervise- või keskkonnaohu vältimiseks, jäätmehoolduse korralduseks ja jäätmete koguse vältimiseks. Jäätmeseadus hõlmab kõiki tekkivaid jäätmeid, sealhulgas ka elektroonikaromusid ja teisi probleemtooteid, mille jäätmete vale käitlemine võib põhjustada olulist keskkonnakahju.

Jäätmeseadus ja elektroonikaromud

Jäätmeseaduse 2. jagu käsitleb jäätmetekke vältimist, jäätmete hulga ning ohtlikkuse vähendamist ning §25 määrab probleemtoote definitsiooni, kuhu alla kuuluvad ka elektroonikaromud. Nimelt on probleemtooted tooted, mille jäätmed võivad põhjustada kahju ümbritsevale keskkonnale või inimestele, samuti ka häirida või risustada keskkonda. Näiteks kuuluvad jäätmeseaduses sätestatult probleemtoodete hulka nii patareid kui akud, PCB-sid sisaldavad ained, mootorsõidukid ning elektroonikaseadmed ja nende osad. 

Jäätmeseadus sätestab ka seaduse mõistes elektri- ja elektroonikaseadme definitsiooni, nimetades elektri- ja elektroonikaseadmeteks elektrivoolu või elektromagnetvälja vajavaid seadmeid, voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ja mõõtmiseks kasutatavaid seadmeid, mis on mõeldud kasutamiseks pingel kuni 1000 V vahelduvvoolu või kuni 1500 V alalisvoolu korral.

Jäätmeseadus sätestab tootjavastutus põhimõtte

Jäätmeseaduse uuendus sätestas 2005. aastast tootjavastutuse põhimõtte, mis tugineb Euroopa Liidus sätestatud WEEE direktiivile. WEEE ehk Waste from Electrical and Electronic Equipment kontrollib elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitlemist, eesmärgiga vähendada Euroopa Liidus tekkivaid elektrooniliste seadmete jäätmeid, liigset tarbimist ja seadmete tootmist. Jäätmeseaduses sätestatud tootjavastutus põhimõte aitab täita WEEE direktiivi eesmärki Eestis lokaalselt. 

Jäätmeseaduse §26 seab tootjatele kohustuse tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest sealhulgas ka elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed kokku koguma, taaskasutusse suunama või need turult eemaldama. Just §26 sätestatu on tuntud kui tootjavastutus põhimõte, kuna seab tootjatele olulised kohustused elektroonikaromuga ümberkäimiseks ning jäätmete hulga vähendamiseks. Tootjavastutus põhimõte ning vastavad jäätmeseaduse paragrahvid tähendavad tootjatele, et nemad on vastutavad enda toodetud seadmete eest alates tootmisetapist kuni jäätmete hävitamiseni, mis tähendab tootjatele ka teatavaid lisakulutusi.

Lisaks seab Jäätmeseadus tootjatele kohustuse probleemtooteregistri kasutamisele. Probleemtooteregister ehk PROTO eesmärk on koondada andmeid erinevate probleemtoodete kohta, alates nende tootmisest, jäätmete taaskasutamisest, turult kõrvaldamisest ning lõpetades Eestist välja veetud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamiseni. Registris olev informatsioon esitatakse Euroopa Komisjoni jäätmealase järelvalve korraldamiseks ning direktiivide täitmise kontrollimiseks.

Jäätmeseadus elektroonikaromud 02
Jäätmeseadus reguleerib elektroonikaromude kogumist ja taaskasutusse suunamist 9

Miks on jäätmeseadus elektroonikaromude puhul oluline?

Jäätmeseadus on elektroonikaromude käitlemisel äärmiselt oluline, sest sätestab tarbijale rohkem võimalusi enda seadmest loobumiseks ning samal ajal sätestab tootjatele kohustusi ning lisakulutusi seadmetega ümberkäimiseks. Nimelt on tulenevalt jäätmeseadusest tootjad kohustatud tasuma elektroonikaromu jäätmete kokku kogumise, turult kõrvaldamise ning taaskasutamise eest, mis tähendab tarbijale, et elektroonikaromust loobumine on tasuta. Seega võib tarbija viia enda vana elektroonikaseadme lähimasse kogumispunkti või väiksema kui 25 cm läbimõõduga seadme puhul ka elektroonikakauplusesse.


Liitu tootjavastustusorganisatsiooniga

Ettevõtted, kes müüvad Eestis elektroonikaseadmeid, peavad liituma tootjavastutusorganisatsiooniga.