Kasutatud Akude Ja Patareide Koht Ei Ole Prügikastis.

Eesti inimesed mõistavd hästi, et patareid ja akud on keskkonnale ohtlikud kuid taaskasutamise võimaluste osas on teadlikkus jätkuvalt madal.

Tallinna Ülikooli tudengite poolt läbi viidud uuring käsitleb inimeste motivatsiooni ja kitsaskohti vanade patareide ja kasutatud akude liigiti kogumisel. Selgub, et suur osa inimesi ei ole teadlik sellest, kui palju on nende kodudes erinevaid seadmeid, milles kasutatakse patareisid ja akusid. Tuleb välja, et kui seade on purunenud või vananenud, siis visatakse need üsna tihti olmeprügisse koos muu majapidamises tekkiva prügiga.

Need uuringus osalejad, kes vanu akusid ja patareisid tänaseni liigiti ei kogu, oleksid valmis oma harjumusi muutma, kui kogumislahedused oleks nende jaoks mugavamad. Nii toodi välja, et patareide kogumiskastid võiksid olla kodudele lähemal – isegi kortermajade trepikodades või prügimajades. Samuti märgiti, et patareidele ja akudele võiks olla loodud pandipakendile sarnane kogumissüsteem. Kogumisharjumusi aitaks parandada ka suurem teadlikkus taaskasutamise võimalustest ning kaasnevatest ohtudest keskkonnale.

Kas sina oled vanade akude ja kasutatud patareide kirglik koguja või mugav mittekoguja?

Eelpool viidatud uuringust selgus, et Eesti inimesed jagunevad peamiselt kolme rühma seoses kasutatud akude ja vanade patareide kogumise ja taaskasutusse suunamisega. Need on kirglik koguja, kohusetundlik koguja ja mugav mittekoguja.

Kirglik koguja juhindub oma sisemisest motivatsioonist ning naudib seda tegevust – see on loomulik ja seoses tema enda moraaliga. Ta teab, et kogumine toob kasu – selleks kasuks on jäätmete taaskasutuse määra suurendamine ja läbi selle keskkonnahoiu tõhustamine. Üldjuhul ei piirdu see entusiasm vaid patareide kogumisega – kirglik koguja süstematiseerib kõik võimalikud jäätmeliigid eraldi ning ta teab, et kõige ohtlikumad keskkonnale on segajäätmed, kui need jõuavad prügilasse sorteerimata kujul.

Kohusetundlik koguja juhindub seevastu välisest motivatsioonist. Need on mugavad lahendused kasutatud akude ja patareide äraviimiseks ja teadmine, et seda peab tegema. Just kohusetundlikkus on märksõna, mis antud kogujat iseloomustab – ta süüvib õigesti käituda. Samas ei pööra ta eriti palju tähelepanu taaskasutamisele või selle olulisusele.

Mugav mittekoguja on üldjuhul teadlik sellest, et kasutatud akusid ja vanu patareisid peab liigiti koguma, kuid millegipärast ta seda ei tee. Peamiselt on selle põhjuseks laiskus ning see tundub liiga väikse murena. Samuti on tema teadlikkus vanade akude ja kasutatud patareide keskonnaohtlikkusest ja taaskasutusvõimalusest üsna madal. Mugav mittekoguja oleks valmis oma käitumist muutma keskkonnasõbralikumaks, kui patareidele ja akudele kehtiks pakendiringlusele sarnane pandisüsteem või kui ta saaks uute patareide ostmisel vanade kogumise eest soodsamat hinda.

Täpsemalt saad uuringu tulemusest lugeda uuringu aruandest.

kasutatud patareide kogumiskast — Kasutatud akude ja patareide koht ei ole prügikastis. 24

Patareid ja akud on ohtlikud jäätmed

Kuna akud ja patareid on ohtlikud jäätmed, siis tuleb neid koguda muudest jäätmetest eraldi. See aitab säästa loodust ja aitab kaasa maavarade taaskasutamisele. Kuna patareide ja akude tootmisel kasutatakse erinevaid väärismetalle, siis aitab juba kasutatud materjali ringlussevõtt vähendada kaasnevat keskkonnamõju.

Vanade akude ja kasutatud patareide taaskasutuse suurendamine on vajalik, kuna tegemist on ohtlike jäätmetega, mis loodusesse sattumisel reostavad maapinda, vett ja õhku. Samuti on oht, et kui kasutatud patareid ja akud satuvad prügilatesse, siis võivad need isesüttimisel põhjustada keskkonnaohtlikke põlenguid.

LEIA LÄHIM KOGUMISKOHT