Liisu Miller näitab videos, kuhu vanad laadijad ja juhtmed viia

Liisu Miller näitab videos, kuhu vanad laadijad ja juhtmed viia

Paljudes kodudes on üks sahtel, kuhu kogunevad vanad laadijad, juhtmed ja väikeelektroonika, mida keegi enam ei kasuta. Sisulooja Liisu Miller võttis koostöös Eesti Elektroonikaromuga novembris 2026 ette just selle teema ning näitab videos, kuidas vanast elektroonikast õigesti vabaneda ja miks see ei tohi sattuda olmeprügisse. Video on vaadatav allpool ning kasutute vidinate äraandmiseks sobiva koha leiab kaardirakenduselt.

Liisu Miller koostöös Eesti Elektroonikaromuga, november 2026.

Akuseadmed ei kuulu olmeprügisse

Olmeprügisse sattunud akuseadmed võivad prügiautos või jäätmekäitluskohas muljumisel süttida ning põhjustada tulekahju, seega võib ka väike seade tekitada suure kahju. Liitiumakud on Päästeameti juhise järgi tuleohtlikud eelkõige siis, kui neid hoitakse valesti, kui need on kahjustatud või kui need pressitakse prügiautos kokku. Tarbijale tähendab see seda, et akuga seadmed, näiteks vanad telefonid, juhtmeta kõrvaklapid, elektrilised hambaharjad ja akulaadijad, tuleb anda ära eraldi kogumiskohas, mitte visata segaolmejäätmete hulka.

Riikliku sortimisuuringu andmetel jõuab Eestis olmeprügisse igal aastal umbes 3 500 tonni väikeelektroonikat. Samuti seisab kodudes kasutult umbes 4 kuni 5 kilogrammi elektroonikat inimese kohta ning Norstati küsitluse järgi on 87% eestlastest kodus vähemalt üks kasutu nutiseade. Nimelt võtavad väikesed seadmed sahtlis vähe ruumi, mistõttu jäävad need aastateks seisma, kuigi neis sisalduvad materjalid võiksid juba ammu ringluses olla.

Vanad laadijad ja juhtmed võetakse vastu tasuta

Vanad laadijad ja juhtmed kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete hulka ning neid võetakse üle Eesti vastu tasuta. Kauplus, mille müügipind on vähemalt 400 m2 ja mis müüb elektroonikat, peab tasuta vastu võtma kuni 25 cm suurused seadmed ka siis, kui klient midagi ei osta. Lisaks asuvad väikeelektroonika kogumiskastid mitme kaubanduskeskuse sissepääsu juures ning patareidele ja akudele on kauplustes eraldi kogumiskastid. Suuremad seadmed ja suuremad kogused on mõistlik viia jäätmejaama.

Väikeelektroonika alla kuuluvad alla 50 cm suurused seadmed, näiteks telefonid, tahvelarvutid, modemid ja akulaadijad, aga ka triikrauad, föönid, kaalud, raadiod ning patareidega mänguasjad. Seega on sahtlis seisvad vanad laadijad ja juhtmed täpselt samasugused elektroonikajäätmed nagu katkine telefon, olgugi et need tunduvad väikesed ja süütud. Vastu võetakse ka seade, mis enam ei tööta, ning laadijat või juhet ei pea seadmega koos ära andma.

Äraandmine on tarbijale tasuta tänu tootjavastutuse põhimõttele, mis kehtib Eestis alates 13. augustist 2005 ning mille järgi on käitlemise kulud juba toote hinnas. Kogumispunktist liiguvad vanad laadijad ja juhtmed käitlusse, kus metall, plast ja muud materjalid eraldatakse ning suunatakse ringlusse. Kui seade on veel töökorras, tasub see esmalt pakkuda sõpradele või lähedastele, müüa, annetada või viia uuskasutuskeskusesse.

Kokkuvõttes tuletab Liisu Milleri video meelde, et kasutud vidinad ei pea kodus asjatult ruumi võtma ning akuga seadmete õige äraandmine hoiab ära tulekahjusid prügiautodes ja jäätmekäitluskohtades. Endale lähima kogumispunkti, kogumiskasti või jäätmejaama leiab kaardirakenduselt, mis suunab äraantava seadme liigile vastavasse kohta, ning kõik elektroonikaromude kogumiskohad on koondatud ühte nimekirja.

Loe ka lisaks: Selveri kogumiskastid muudavad väikeelektroonika äraandmise lihtsamaks ja Elektroonikajäätmed meie kodus.