Veekahjustusega seadmed - mida teha pärast üleujutust?

Veekahjustusega seadmed ei pruugi olla ohutud ka siis, kui need pärast kuivamist tööle lähevad. Üleujutuse või muu veekahjustuse saanud elektriseadmete puhul ei pruugi kahjustus olla silmaga nähtav ning probleemid võivad ilmneda alles hiljem. Eesti Elektroonikaromu soovitab üleujutusveega kokku puutunud akuseadmed viia jäätmejaama ning muu veekahjustuse saanud elektroonika lasta enne uuesti kasutamist spetsialistil üle kontrollida.

Siit artiklist saad teada:

Miks ei ole veekahjustusega seadmed ohutud ka pärast kuivamist?
Kuhu viia veekahjustusega seadmed?
Leia endale lähim kogumispunkt veekahjustusega seadmete jaoks

Lugemiseks kulub sul vaid 4 minutit.

Miks ei ole veekahjustusega seadmed ohutud ka pärast kuivamist?

„Veekahjustuse puhul ei saa lähtuda ainult sellest, kas seade läheb pärast kuivamist tööle. Vesi võib pääseda seadme sisse ja põhjustada kahjustusi, mis annavad endast märku alles hiljem. Eriti ettevaatlik tuleb olla akut sisaldavate seadmetega: kui akuga seade on olnud üleujutusvees, ei tasu seda kindlasti isegi proovimiseks laadima panna,“ ütles Eesti Elektroonikaromu juhatuse liige Kaur Kuurme.

Kuurme sõnul ei pruugi veekahjustusega liitiumaku oht olla väliselt nähtav, sest vesi ja niiskus võivad kahjustada akut ja selle elektroonikat ning tekitada lühiseid. Reaktsioon ei pruugi tekkida kohe pärast veega kokkupuutumist, mistõttu võib pealtnäha rahulik aku muutuda ohtlikuks hiljem. Seetõttu tuleks akuga seadmeid, näiteks trelle ja muid akutööriistu, sülearvuteid, akupankasid, elektrilisi mänguasju, robottolmuimejaid ning elektrirattaid ja -tõukerattaid, igasuguse veekahjustuse korral käsitleda kui vigastatud seadet.

Üleujutusvesi on tavalisest veest isegi problemaatilisem, sest selles võib olla soolasid, mustust, kemikaale ja muid saasteaineid, mis jäävad seadmesse ka pärast vee aurustumist. Vesi võib tekitada lühiseid, kahjustada isolatsiooni ning käivitada korrosiooni, seega ei tähenda „kuivas ära ja läks käima“, et seade on ohutu. Ka ilma akuta elektroonikaseade, mis on olnud vee all või millesse vesi on pääsenud, on veekahjustusega seade.

Veekahjustusega seadmete hulka kuuluvad seega nii akuga tööriistad ja sülearvutid kui ka tavalised köögiseadmed, mis on olnud vee all. Kuna liitiumakud võivad valesti hoiustatuna süttida, ei tasu kahjustatud akuga seadet kodus kuivama ega ootele jätta, vaid see tuleks võimalikult kiiresti ära anda. Sama kehtib akupankade ja elektritõukerataste kohta, mille akud on suured ning mille kahjustus võib avalduda alles laadimisel.

Kuhu viia veekahjustusega seadmed?

Veekahjustusega akud ja akuseadmed tuleb muudest jäätmetest eraldi hoida ning nendega tuleb ümber käia eriti ettevaatlikult. Eesti Elektroonikaromu soovitab need viia jäätmejaama, mitte kaupluste tavapärastesse patarei- või väikeelektroonika kogumiskastidesse, ning anda üleandmisel teada, et seade on saanud veekahjustuse. Ka Päästeameti ametlik juhis ütleb, et kahjustatud, paisunud või lekkivad akud tuleb kindlasti viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama.

Tavalise elektroonikaseadme, näiteks katkise fööni, röstri või muu väikeelektroonika, millel ei ole akut, võib viia elektroonikajäätmete kogumiskohtadesse, sealhulgas poodides olevatesse kogumiskastidesse. Kauplus, mille müügipind on vähemalt 400 m2 ja mis müüb elektroonikat, võtab kuni 25 cm suurused seadmed tasuta vastu ka siis, kui klient midagi ei osta. Tänu tootjavastutuse põhimõttele on käitlemise kulud juba toote hinnas, seega on veekahjustusega seadmete äraandmine tarbijale tasuta.

Siinkohal on oluline teada, et ka tavapäraselt kasutusest kõrvaldatud patareid, akud ja elektroonikaseadmed, sealhulgas e-sigarid, tuleb alati koguda muudest jäätmetest eraldi. Segaolmejäätmete hulka sattunud aku või akut sisaldav seade võib jäätmete kokkupressimisel või käitlemisel kahjustuda ja süttida ning põhjustada tulekahju jäätmeveokis või jäätmekäitluskohas.

Kogumispunktist liiguvad veekahjustusega seadmed käitlusse samamoodi nagu muu elektroonikaromu: need võetakse lahti ning metall, plast ja klaas eraldatakse ja suunatakse ringlusse. Pliiakud töödeldakse Eestis, teised patareid ja akud viiakse käitlemiseks välismaale, näiteks Soome, Poola, Lätti ja Saksamaale.

Leia endale lähim kogumispunkt veekahjustusega seadmete jaoks

Veekahjustusega seadmed võetakse tasuta vastu jäätmejaamades ja kogumispunktides üle Eesti ning akuta väikeelektroonika ka kaupluste kogumiskastides. Endale lähima jäätmejaama või kogumispunkti leiad mugavalt kaardirakenduselt, samuti on kõik elektroonikaromude kogumiskohad koondatud ühte nimekirja. Veekahjustusega seadmete äraandmine on tasuta nii jäätmejaamas kui ka kogumispunktis, sest käitlemise kulud on juba toote hinnas. Pärast üleujutust tasub veekahjustusega seadmed ära anda võimalikult kiiresti, et kahjustatud aku ei jõuaks kodus süttida.

ELEKTROONIKAROMUDE KOGUMISKOHAD