Väikeelektroonika saab tasuta ära anda 29 Selveris.

Katkine föön, vana mobiiltelefon, kasutuks muutunud laadija või tühjaks saanud ühekordne e-sigaret ei pea jõudma olmeprügisse ega jääma aastateks sahtlisse seisma.

Eesti Elektroonikaromu ja Selveri koostöös on 29 suuremas Selveri kaupluses üle Eesti kasutusel oranžid elektroonikaromude kogumiskastid, kuhu saab väiksemaid kasutuks muutunud elektri- ja elektroonikaseadmeid tasuta ära anda. Kogumiskastide eesmärk on muuta elektroonikaromude tagastamine võimalikult lihtsaks – inimene saab vana seadme kaasa võtta oma tavapärasele poeskäigule ning jätta selle kaupluses asuvasse kogumispunkti.

Elektroonikaromude kogumisel määrab palju mugavus

Elektroonikajäätmeid saab Eestis tasuta ära anda jäätmejaamades, kuid väikese katkise seadme pärast ei pruugi spetsiaalselt jäätmejaama sõita. Nii võivad vanad telefonid, laadijad, elektrilised hambaharjad, kõrvaklapid ja muud väikeseadmed jääda koju seisma või halvimal juhul sattuda segaolmejäätmete hulka.

Eesti Elektroonikaromu juhatuse liikme Kaur Kuurme sõnul on elektroonikajäätmete kogumisel üks olulisemaid tegureid just kogumiskoha mugav asukoht.

Igapäevasel liikumisteel nähtav kogumiskast aitab inimestel kasutuks muutunud elektroonikat senisest lihtsamini õigesse jäätmekäitlusse suunata. Selveritesse paigaldatud kogumiskastide kasutamine näitab, et inimesed on sellise võimaluse kiiresti omaks võtnud.

Paide Selveri juhataja Kristi Nõmme sõnul avastavad kliendid kogumispunkti järjest rohkem ning täitunud kogumiskasti puhul tellitakse sellele äravedu.

Mida võib Selveri elektroonikaromu kogumiskasti panna?

Põhimõte on lihtne: kogumiskasti sobivad väikesed ja keskmise suurusega elektri- ning elektroonikaseadmed, mis füüsiliselt kogumissüsteemi mahuvad.

Näiteks saab sinna tasuta ära anda:

vanu ja katkisi mobiiltelefone;
e-sigarette ja teisi väikese akuga seadmeid;
akupanku;
USB-kaableid ja laadijaid;
kõrvaklappe;
nutikellasid;
patareidega töötavaid väikeseid mänguasju;
fööne;
veekeetjaid;
blendereid;
sülearvuteid;
väikeseid kõlareid ja raadioid;
elektrilisi hambaharju ja pardleid;
röstereid;
väiksemaid kohvimasinaid;
muid väikeseid elektri-, aku- või patareitoitel töötanud seadmeid.

Lihtne reegel on: kui ese töötas elektriga, seda sai laadida või selles kasutati patareisid või akut, võib tegemist olla elektri- ja elektroonikaseadmega, mida ei tohiks visata segaolmejäätmete hulka.

Suured seadmed, näiteks televiisorid, pesumasinad või külmikud, Selveri kogumiskastidesse ei mahu. Neid saab tasuta üle anda selleks ettenähtud kogumiskohtades ja jäätmejaamades.

Patareide ja akude kogumiseks kasutatakse kauplustes eraldi kogumiskaste.

Liiga palju elektroonikat jõuab endiselt olmeprügisse

Väikeelektroonika kogumise laiendamiseks on põhjust küllaga. Järva Teatajas avaldatud andmete kohaselt on elektroonikajäätmete osakaal segaolmejäätmetes viimastel aastatel suurenenud ning 2024. aastal sattus Eestis olmeprügi hulka üle 4000 tonni elektroonikajäätmeid.

Samal ajal võib Eesti kodudes olla ühe inimese kohta hinnanguliselt neli kuni viis kilogrammi kasutult seisvaid elektroonikaseadmeid. See tähendab miljoneid seadmeid, millest osa sisaldab metalle, plastmaterjale, akusid ja muid komponente, mida on võimalik nõuetekohase käitluse korral ringlusse võtta või materjalina uuesti kasutada.

Segaolmeprügisse sattudes lähevad need materjalid aga suuresti kaduma ning akusid sisaldavad seadmed võivad põhjustada jäätmekäitluses täiendavaid ohte.

Enne äraviskamist küsi: kas seadet saab veel kasutada?

Elektroonikaseadme kogumispunkti viimine ei pea olema esimene valik. Kaur Kuurme soovitab lähtuda lihtsast põhimõttest:

Kui seade töötab, anna sellele võimalusel uus elu. Kui seade on katki, uuri esmalt parandamise võimalust. Kui parandamine ei ole võimalik või mõistlik, vii seade elektroonikaromude kogumispunkti.

Töökorras telefoni, arvuti, köögiseadme või muu elektroonika võib anda edasi järgmisele kasutajale, müüa või suunata korduskasutusse. Nii pikeneb seadme eluiga ning väheneb vajadus uute toodete ja nende valmistamiseks vajalike materjalide järele.

Väikeelektroonika peab olema lihtne ära anda

Selveri tegevjuhi Kristi Simonseni sõnul soovib ettevõte muuta elektroonikajäätmete äraandmise inimese jaoks sama loomulikuks kui tavapärase poeskäigu. See on oluline samm, sest jäätmete liigiti kogumine toimib kõige paremini siis, kui õige käitumine on inimese jaoks ka kõige lihtsam.

Eesti Elektroonikaromu ja Selveri koostöö näitab, kuidas elektroonikaromude kogumist saab tuua inimestele lähemale – sinna, kus nad oma igapäevaseid toimetusi niikuinii teevad. Kui järgmine kord leiad sahtlist vana telefoni, katkise laadija või kasutuks muutunud väikese kodumasina, ära viska seda olmeprügisse. Võta see järgmisele poeskäigule kaasa ja anna elektroonikaromu õigesse kogumiskohta.

Elektroonikaromude äraandmine on tasuta. Õigesti kogutud vana elektroonika saab võimaluse muutuda jäätmest uuesti väärtuslikuks materjaliks.

Artikli koostamisel on kasutatud Järva Teatajas 18. augustil 2026 avaldatud uudises toodud infot.

väikeelektroonika kosgumiskast selveris elektroonikaromu — oplus_2097152

Väikestest sammudest sünnivad suured muutused – kui iga inimene teeb oma osa, muutub kogu ühiskond jätkusuutlikumaks.

Viime koos Eesti samm-sammult keskkonnateadlikuma ja ringmajandusel põhineva tuleviku poole, kus iga inimese väike tegu muutub suureks panuseks.

Kaur Kuurme
Eesti Elektroonikaromu

Loe ka neid kasulikke artikleid:

Eesti Elektroonikaromu paigaldab Selveri kauplustesse üle Eesti väikeelektroonika kogumiskastid

Elektroonikajäätmed meie kodus

Paigutasime Selveritesse üle Eesti väikeelektroonika kogumiskastid

Liitu tootjavastustusorganisatsiooniga

Ettevõtted, kes müüvad Eestis elektroonikaseadmeid, peavad liituma tootjavastutusorganisatsiooniga.

LIITUN

ELEKTROONIKAROMUDE KOGUMISKOHAD