Elektroonikajäätmete kogumine ja käitlemine on valdkond, mis muutub kiiresti – nii regulatsioonide, tehnoloogia kui ka tarbijakäitumise mõjul. Seetõttu peame oluliseks teid regulaarselt kursis hoida, kuhu suunas süsteem liigub, millised on peamised väljakutsed ning milliseid praktilisi samme oleme teinud, et olukorda parandada.
Toome teieni nii laiemad trendid kui ka konkreetsed lahendused, mis mõjutavad igapäevast koostööd ning elektroonikajäätmete kogumise tulevikku Eestis.
Otselingid artikli sisule
Elektroonikajäätmete kogumine vajab süsteemset muutust
Viimaste aastate arengud näitavad selgelt, et elektroonikajäätmete kogumine ei ole enam pelgalt logistiline küsimus, vaid laiem süsteemne väljakutse, mis puudutab nii riike, ettevõtteid kui ka tarbijaid.
2025 aastal saatis Euroopa Komisjon 25 liikmesriigile märgukirja, milles juhiti tähelepanu elektroonikajäätmete kogumise sihtarvude mittetäitmisele. See ei ole pelgalt formaalne tähelepanek – tegemist on signaaliga, et olemasolev süsteem ei toimi piisavalt efektiivselt. Eesti ei ole selles kontekstis erand.
Kliimaministeerium on võtnud teema tugevalt fookusesse ning otsib aktiivselt lahendusi, kuidas parandada kogumismäärasid ja muuta süsteem tervikuna toimivamaks. Olukorra tõsidust kinnitab ka 2025. aasta sügisel valminud jäätmete sorteerimise uuring, mille üks olulisemaid järeldusi oli see, et Eestis visatakse igal aastal ligikaudu 4000 tonni väikeelektroonikat olmeprügisse. See tähendab, et suur kogus väärtuslikku materjali ei jõua ringlusesse ning lisab koormust nii keskkonnale kui ka jäätmesüsteemile tervikuna.
See teadmine on olnud ka meie jaoks oluline lähtepunkt – elektroonikajäätmete kogumine kui teema ei ole mitte ainult probleemist rääkimiseks, vaid reaalselt toimivate lahenduste loomiseks.
Elektroonikajäätmete kogumine – enne ja pärast uute lahenduste kasutuselevõttu
Elektroonikajäätmete kogumine – teavituskampaaniatest reaalse mõjuni
Kui rääkida elektroonikajäätmete kogumisest, siis üks võtmeküsimusi ei ole ainult see, kas kogumislahendus on olemas, vaid kas see on inimese jaoks nähtav, arusaadav ja lihtsasti kasutatav.
2025 aastal viisime läbi kohtkogumise teavituskampaania, mille eesmärk oli just see – tuua kogumislahendused inimestele lähemale ning testida, milline mõju on nähtavusel ja ligipääsetavusel.
Maailmakoristuskampaania raames liitusid selle algatusega ka COOPi ja RIMI kaupluseketid. Tulemused olid kõnekad. COOPi poolt kokku kogutud statistika näitas, et vaid ühe kuu jooksul koguti 130 konteineri abil umbes 2 tonni väikeelektroonikat.
See number muutub eriti tähenduslikuks, kui seda võrrelda varasema praktikaga. Ka enne kampaaniat oli COOP väikeelektroonikat vastu võtnud, kuid kogumiskoht ei olnud piisavalt nähtav. Sellise lahendusega koguti aastas ligikaudu 200 kilogrammi.
Erinevus on kümnekordne – ja see ei tulene mitte inimeste valmisoleku puudumisest, vaid süsteemi nähtavusest ja kasutusmugavusest.
Just sellest kogemusest lähtuvalt on COOP otsustanud alates käesolevast aastast rakendada oma kauplustes statsionaarse väikeelektroonika kogumise lahendusi. See on selge märk, et hästi disainitud süsteem töötab.
Väikeelektroonika kogumisjaam Selveris
Uued kogumislahendused – praktilisus kohtub disainiga
Teavitustegevus üksi ei ole piisav, kui selle taga ei ole toimivaid ja keskkonda sobituvaid lahendusi. Seetõttu oleme viimase aasta jooksul keskendunud kogumislahenduste arendamisele nii funktsionaalsuse kui ka visuaalse sobivuse vaatenurgast.
Jäätmetekke vähendamise nädala raames paigaldasime 29 väikeelektroonika kogumiskonteinerit Selveri kauplustesse üle Eesti. Need ei ole ajutised lahendused, vaid jäävad kasutusse püsivalt, luues inimestele harjumuspärase ja kergesti leitava kogumiskoha.
Kasutatavad konteinerid on 240-liitrised, kuid nende ümber oleme loonud erinevaid visuaalseid lahendusi – plastikust ja vineerist kestad –, mis aitavad neil paremini sobituda erinevatesse keskkondadesse ning elektroonikajäätmete kogumine muutub seeläbi oluliselt tõhusamaks. See võib tunduda detailina, kuid tegelikult mängib just visuaalne sobivus olulist rolli selles, kas inimesed lahendust märkavad ja kasutavad.
Sama loogika on viinud meid järgmise sammuni – spetsiaalsete väikeelektroonika kogumisjaamade loomiseni kaubanduskeskustes.
Nende jaamade idee on lihtne: kauplused ei pea enam ise elektroonikat vastu võtma ega sellega seotud logistikat haldama. Selle asemel suunatakse lõpptarbijad kesksetesse kogumisjaamadesse, mis on selgelt märgistatud ja lihtsasti kasutatavad.
Tänaseks on sellised jaamad paigaldatud Tallinna Ülemiste Keskusesse ning Tartus Lõunakeskusesse, Kvartali Keskusesse ja Eedeni Keskusesse. Üks uus jaam on hetkel valmimisel.
See lähenemine aitab korraga lahendada mitu probleemi – vähendada kaupluste koormust, parandada kasutajakogemust ning suurendada kogumismahtusid.
Varjatud probleem: kuhu kaob osa elektroonikast?
Kuigi kogumislahenduste arendamine on oluline, ei selgita see täielikult, miks riiklikud kogumise sihtarvud jäävad endiselt täitmata.
Üks vähem nähtav, kuid väga oluline probleem on seotud sellega, kuhu elektroonikajäätmed tegelikult liiguvad. Märkimisväärne osa suurematest kodumasinatest ja metallisisaldusega seadmetest ei jõua jäätmejaamadesse, vaid liigub otse metalli kokkuostu.
See iseenesest ei ole probleem, kuid väljakutse tekib hetkest, kui nende jäätmete registreerimisel ei kasutata korrektseid jäätmekoode. Sellisel juhul ei kajastu need kogused riiklikus statistikas õigesti ning tekib olukord, kus tegelik kogumine võib olla suurem, kui ametlikud numbrid näitavad.
Koostöös Kliimaministeeriumiga on hetkel välja töötamisel lahendused, mis aitaksid seda olukorda parandada – nii jäätmekoodide kasutamise kui ka aruandluse täpsustamise kaudu.
Oluline on rõhutada, et kõik jäätmejaamadesse jõudvad kogused, mis suunatakse taaskasutusse, on juba täna korrektselt kajastatud. Probleem peitub eelkõige süsteemi servades, kus info ei liigu täielikult.
Tariifide muudatused – tasakaal süsteemi jätkusuutlikkuse nimel
Elektroonikajäätmete kogumise süsteem ei saa toimida ilma majandusliku tasakaaluta. Seetõttu oleme alates 2026. aastast teinud mitmeid hinnakirja muudatusi, mille eesmärk on viia teenuse hind paremini vastavusse reaalse turuolukorra ja kulustruktuuriga.
Üheks olulisemaks muudatuseks on väikeelektroonika tariifi langetamine 0,09 euroni kilogrammi kohta. See muudatus aitab muuta süsteemi paindlikumaks ning toetab laiemat eesmärki suurendada kogumismahtusid.
Samas ei tähenda madalam tariif kompromissi kvaliteedis – vastupidi, eesmärk on leida tasakaal, mis toetab nii kliendi vajadusi kui ka süsteemi jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis.
Energiasalvestusakud – kiiresti kasvav uus reaalsus
Üks kiiremini arenevaid valdkondi elektroonikajäätmete maailmas on energiasalvestuslahendused. Viimastel aastatel on märkimisväärselt kasvanud nii kodumajapidamistes kui ka tööstuses kasutatavate salvestusakude hulk.
Need ei ole enam klassikalised väikeakud, vaid sageli suure mahutavusega tööstuslikud liitiumakud, mille eluiga on pikk ja mille käitlemine nõuab spetsiifilisi lahendusi.
Selliste akude turule laskmise tariif on 0,27 eurot kilogrammi kohta. Samas tuleb arvestada, et liitiumakude taaskasutustehnoloogia on endiselt arengujärgus ning käitlemiskulud võivad ajas muutuda.
Seetõttu oleme jätnud endale õiguse küsida lisatasu olukorras, kus tegelikud käitlemiskulud ületavad hinnakirjas toodud taseme vähemalt 10% võrra. Sarnast lähenemist kasutatakse ka teistes Euroopa Liidu riikides, mis kinnitab, et tegemist on standardse praktikaga kiiresti arenevas valdkonnas.
Selgus läbi märgistamise: uus akude klassifikatsioon
Lisaks hinnastamisele on oluline ka süsteemi selgus. Alates 2025. aastast kehtib uus akude märgistamise kord (PROTO), mis aitab paremini eristada erinevaid akukategooriaid ning lihtsustab nii aruandlust kui ka haldust.
Uus klassifikatsioon hõlmab nii mootorsõidukite, kergtranspordivahendite, elektrisõidukite kui ka tööstuslikke ja paikseid energiasalvestusakusid.
Eraldi oleme hinnakirjas välja toonud ka paiksete energiasalvestussüsteemide liitiumakud, mis hõlmavad nii koduseid akupankasid kui ka suuremahulisi energiasalvestuslahendusi, näiteks päikeseparkide juures kasutatavaid süsteeme.
Uus akude märgistamise kord
PATa Mootorsõidukite patareid ja akud
PATe Kergtranspordivahendite patareid ja akud
PATev Elektrisõidukite patareid ja akud
PATk Kantavad patareid ja akud
PATpss Paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemide akud
PATt Tööstuslikud patareid ja akud
Oleme loonud selleks ka eraldi kategooria hinnakirjas salvestusjaamadele:
Paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemide akud
PATpss Li-Ioon*
Liitium-Ioon akud(näit akupangad energia salvestuseks kodumajapidamisse, tööstustesse jms) – 0,27 EUR/kg.
PATpss KP Li-Ioon*
Liitium-Ioon akud kõrgepinge(näit päikeseparkide ja energia tootmisettevõtete energiasalvestuse jaamad jne) – 0,27 EUR/kg.
*Seoses Li-Ion(NMC/NCA) ja LiFePO4(LFP) salvestusakude pikaaegse kasutusajaga, on Eesti Elektroonikaromu OÜ-l tulevikus käitlemise kulude muutumisel õigus küsida kliendilt lisatasu, kui käitlemise kulud on akujäätmete tekkimisel 10% ja rohkem kõrgemad hinnakirja järgsest teenustasust.
Selline selgus ei ole oluline ainult regulatiivses mõttes, vaid aitab ka klientidel paremini mõista, millised kohustused ja võimalused nende toodetega kaasnevad.
Elektroonikajäätmete kogumine nende müügikohtades on nüüd lihtne.
Pildil mobiilne lahendus, mida pakume.
Koostöös parema süsteemi suunas
Kõik kirjeldatud arengud – alates kogumislahendustest kuni hinnakirja muudatusteni – on osa suuremast eesmärgist: luua süsteem, mis toimib päriselt.
See tähendab:
- et kogumislahendused on nähtavad ja kasutatavad
- et andmed liiguvad korrektselt
- et süsteem on majanduslikult jätkusuutlik
Kui tunned huvi uute kogumislahenduste vastu või soovid leida oma ettevõttele sobiva lähenemise, oleme valmis koos sinuga lahendusi leidma.
Hinnakirjaga saad tutvuda siin.
Pilk edasi
Elektroonikajäätmete valdkond ei seisa paigal – ja ei saa ka meie. Iga uus lahendus, iga parem süsteem ja iga teadlikum kasutaja aitab kaasa sellele, et väärtuslik materjal ei läheks kaotsi ning keskkonnamõju oleks väiksem.
Soovime teile edukat ja tegusat kevadhooaega ning täname usalduse eest.
Väikestest sammudest sünnivad suured muutused – kui iga inimene teeb oma osa, muutub kogu ühiskond jätkusuutlikumaks.
Viime koos Eesti samm-sammult keskkonnateadlikuma ja ringmajandusel põhineva tuleviku poole, kus iga inimese väike tegu muutub suureks panuseks.
Kaur Kuurme
Eesti Elektroonikaromu
Hea teada
Mis on elektroonikajäätmed ja mida sinna hulka loetakse?
Elektroonikajäätmed ehk e-jäätmed hõlmavad kõiki elektri- või akutoitel töötavaid seadmeid, mida enam ei kasutata.
Nende hulka kuuluvad näiteks väikeelektroonika (telefonid, laadijad, kõrvaklapid), kodumasinad, akud ja patareid ning ka suuremad seadmed nagu pesumasinad ja külmikud.
Oluline on mõista, et ka väiksed seadmed sisaldavad väärtuslikke materjale, mis tuleks suunata taaskasutusse, mitte visata olmeprügisse.
Miks on elektroonikajäätmete kogumine Eestis probleem?
Peamine probleem on see, et suur osa elektroonikast ei jõua kogumissüsteemi. Uuringute järgi visatakse Eestis igal aastal ligi 4000 tonni väikeelektroonikat olmeprügisse.
See tähendab, et:
– väärtuslikud materjalid lähevad kaotsi
– keskkonnamõju suureneb
– ametlikud kogumisnumbrid ei kajasta tegelikku olukorda
Lisaks mõjutab süsteemi ka see, et osa elektroonikast liigub otse metalli kokkuostu ega kajastu õigesti statistikas.
Kuhu saab viia väikeelektroonikat?
Väikeelektroonikat saab viia:
kaubanduskeskustes asuvatesse kogumisjaamadesse
kaupluste kogumiskonteineritesse
jäätmejaamadesse
Vaata siit, kus asuvad meie kogumiskohad ja kuhu saad viia tasuta oma kasutatud elektroonika: https://elektroonikaromu.ee/et/kuhu-viia/
👉 Mida nähtavam ja lihtsam lahendus, seda rohkem inimesed seda kasutavad.
Miks on kogumislahenduste nähtavus nii oluline?
Praktika näitab, et nähtavus mõjutab kogumist otseselt.
Näiteks meie kampaania käigus koguti kuu ajaga 2 tonni väikeelektroonikat, samas kui varem vähem nähtava lahendusega koguti vaid umbes 200 kg aastas.
See tähendab, et:
👉 hea asukoht + selge märgistus = kordades parem tulemus
Mis on tootjavastutussüsteem?
Tootjavastutussüsteem tähendab, et ettevõtted, kes toovad turule elektri- ja elektroonikaseadmeid, vastutavad nende toodete hilisema kogumise ja käitlemise eest.
See hõlmab:
– jäätmete kogumise korraldamist
– taaskasutusse suunamist
– aruandlust
Eesti Elektroonikaromu OÜ aitab ettevõtetel neid kohustusi täita.
Millised on 2026. aasta hinnakirja muudatused?
Alates 2026. aastast:
väikeelektroonika tariif on 0,09 €/kg
Muudatuse eesmärk on:
– muuta süsteem paindlikumaks
– viia hinnad vastavusse turuolukorraga
– toetada suuremat kogumismahtu
Täpne hinnakiri tootjatele, edasimüüjatele ja maaletoojatele: vaata hinnakirja
Kuidas toimub liitiumakude käitlemine?
Liitiumakud, sh energiasalvestusakud, kuuluvad eraldi kategooriasse.
tariif: 0,27 €/kg
Tegemist on tööstuslike akudega, mille käitlemine on keerukam
Kuna tehnoloogia areneb kiiresti, võib käitlemise hind ajas muutuda. Seetõttu võib lisanduda tasu, kui tegelikud kulud kasvavad märkimisväärselt.
Mis on PROTO akude märgistamise kord?
PROTO on uus akude klassifikatsioonisüsteem, mis aitab eristada erinevaid akuliike, näiteks:
– mootorsõidukite akud
– kergtranspordi akud
– elektrisõidukite akud
– tööstuslikud akud
– energiasalvestusakud
See muudab aruandluse selgemaks ja aitab ettevõtetel paremini oma kohustusi täita.
Miks ei jõua osa elektroonikast ametlikku statistikasse?
Peamine põhjus on see, et osa seadmeid viiakse otse metalli kokkuostu, kus ei kasutata alati korrektseid jäätmekoode.
Tulemuseks:
– kogused ei kajastu riiklikus statistikas
– kogumise sihtarvud jäävad näiliselt täitmata
Selle lahendamiseks tehakse koostööd Kliimaministeeriumiga.
Kuidas saab ettevõte parandada elektroonikajäätmete kogumist?
Kõige efektiivsemad sammud on:
– paigaldada nähtavad kogumislahendused
– suunata kliendid ja töötajad õigesse kogumiskohta
– teha koostööd tootjavastutussüsteemiga
Hästi toimiv süsteem ei vaja sundi – see töötab loomulikult.
Kuidas alustada koostööd Eesti Elektroonikaromuga?
Kui soovid:
– paigaldada kogumislahenduse
– täita tootjavastutuse nõudeid
– saada personaalset pakkumist
Siis võta meiega ühendust:
📩 info@elektroonikaromu.ee
Loe ka neid kasulikke artikleid:
Elektroonikaseadmete jaemüüjate vastutus
Elektroonika jaemüüjate ja veebipoodide seadusest tulnev teavituskohustus
Elektroonikajäätmete kogumine – kitsaskohad Eestis
Eesti Elektroonikaromu avas Ülemiste keskuses Eesti esimese elektroonika kogumisjaama
Paigutasime Selveritesse üle Eesti väikeelektroonika kogumiskastid
Elektroonikajäätmete äraandmine on Eestis tasuta
Liitu tootjavastustusorganisatsiooniga
Ettevõtted, kes müüvad Eestis elektroonikaseadmeid, peavad liituma tootjavastutusorganisatsiooniga.
- Elektroonikajäätmete kogumine Eestis: arengud, väljakutsed ja uued lahendused (märts 2026)
- Elektriauto kasutatud aku on hea energiasalvesti
- Kuidas muuta vanaelektroonika kullaks?
- Bakterid muudavad elektroonikajäätmed metallikaevanduseks
- Pressiteade : Temu alustas koostööd Eesti Elektroonikaromu OÜ-ga jäätmekäitlusnõuete täitmiseks Eestis
- Hinnakirja muudatused alates 1. jaanuarist 2026
