Siit artiklist saad teada:
Kas teadsid, et vanad elektroonikaseadmed, kasutatud patareid ja -akud saad ära anda TASUTA?
Elektroonikaseadmeid tekib kodudes üha rohkem ning paratamatult jõuab kätte hetk, mil mõni neist lõpetab töö. Elektroonika võib tunduda kahjutu, aga valesti käideldud seadmed võivad keskkonda ja inimesi kahjustada.
Elektroonikaseadmed sisaldavad üldjuhul:
- keemilisi aineid ja raskmetalle
- liitiumakusid, mis võivad plahvatada
- plastmassi, mis ei lagune
- väärtuslikke metalle, mida saab taastoota
Valesti prügikasti visates võib tekkida tulekahju või keskkonnakahju. Seetõttu tuleb elektroonikajäätmed kogumispunkti viia. Oluline on teada, et Eestis on elektroonikajäätmete äraandmine täiesti tasuta ja lihtne. Siin on ülevaade, kuidas süsteem töötab ja kus saab oma seadmeid mugavalt ära anda.
Mis on elektroonikajäätmed?
Elektriseadmeid on meie ümber igal pool ja vahel on keeruline aru saada, mis täpselt elektroonikajäätmete alla käib. Siin on selgitus, millest aru saab igaüks.
Elektroonikajäätmed on kõik asjad, mis töötasid elektriga, laadisid või kasutasid patareisid — ja mis on nüüd katki või mida Sa enam ei kasuta.
Kõige lihtsam viis elektroonikajäätmeid mõista on alustada asjadest, mis mahuksid taskusse. Need on tarbeesemed, mida kasutame iga päev ja mis katki minnes lihtsalt sahtlisse ununevad.
Väikesteks elektroonikajäätmeteks on:
- katkised telefonid
- tühjaks saanud e-sigaretid
- USB-kaablid ja laadijad
- kõrvaklapid
- nutikellad
- väikesed mänguasjad, mis töötavad patareidega
Kui asi on väike ja töötas vooluga, siis see kuulub kindlasti elektroonikajäätmete hulka — edasi liigume suuremate esemete juurde.
Miks elektroonikajäätmeid tasuta vastu võetakse?
Enne kui sukeldume kogumispunktide maailma, tasub mõista, miks elektroonika äraandmine üldse tasuta on. See annab konteksti kogu süsteemi ülesehitusele.
Eestis toimib tootjavastutuse süsteem: tootjad ja maaletoojad maksavad kasutatud elektroonikaseadmete ( s.h. akud ja patareid) ringlussevõtu eest ning tarbijad ei pea midagi juurde maksma. See tähendab, et mis tahes elektri- ja elektroonikaseadme võid viia kogumispunkti täiesti tasuta. Meie süsteem tagab, et väärtuslikud materjalid lähevad taaskasutusse ning ohtlikud ained ei jõua loodusesse või prügimäele.
Kuna taaskasutamisse suunamise kulud on kaetud tootjate, maaletoojate ja edasimüüjate poolt, saad Sina keskenduda ainult ühele asjale: viia vana elektroonika õigesse kogumispunkti.
Kus ja mida vastu võetakse?
Elektroonikajäätmeid saab ära anda kolmes põhikohas: kauplustes, jäätmejaamades ja omavalitsuste kogumispunktides. Kõigis neis on äraandmine tasuta.
Kauplused – väikeelektroonika, patareid ja akud
Eestis on enamikus suuremates kauplustes olemas kogumiskastid, kuhu saab viia väiksemad seadmed mugavalt ostukäigu ajal.
Kauplused võtavad tasuta vastu järgmist tüüpi jäätmeid:
- patareid ja akud (AA, AAA, 9V, nööpelemendid, laetavad akud, e-sigareti akud)
- väikeelektroonika, mis mahub kogumiskasti (nt mobiiltelefonid, kõrvaklapid, laadijad, nutikellad, juhtmed, kaablid, väikesed vidinad)
- väikesed e-sigaretid ja veibid
Kauplused EI kogu:
- suuri kodumasinaid
- telerid, monitorid
- muruniidukeid, elektritööriistu
- suure võimsusega liitiumakusid
Kui su elektroonika on väike ja käepärane, saad selle viia lähimasse poodi — suuremad seadmed viivad meid edasi jäätmejaamade juurde.
Jäätmejaamad – kõik elektroonikaseadmed, sh suured kodumasinad
Kui seade on suurem või keerulisem, on õige sihtkoht jäätmejaam. Jäätmejaamad võtavad tasuta vastu:
- kõik väikesed ja suured elektroonikaseadmed
- kodumasinad (külmikud, pesumasinad, pliidid, nõudepesumasinad)
- telerid ja monitorid
- tööriistad ja aiaseadmed
- akud ja patareid
- kõik liitiumakud (sh elektrirataste, tõukerataste omad)
- kasutatud e-sigaretid, veibid, powerbank’id
Jäätmejaamades pole mingeid piiranguid: võid viia sinna seadmeid ka siis, kui elad teises linnas. Jäätmejaam on kõige universaalsem valik, kuid mõnes kohas on ka väiksemad kohalikud kogumispunktid.
Kogumispunktid – väikeelektroonika ja akud
Lisaks kauplustele ja jäätmejaamadele on omavalitsustel ka oma kogumiskonteinerid ja -jaamad. Omavalitsuste kogumispunktides võetakse tavaliselt vastu:
- väikeelektroonika
- patareid ja väikesed akud
- juhtmed ja kaablid
- mõnel juhul ka väiksemad elektritööriistad
Nad EI võta vastu:
- suuri kodumasinaid
- suuri akupankasid
- külmikuid, telerid
- ohtlikke tööstuslikke akusid
Kui punkt asub kodu lähedal ja sul on väikesed seadmed, on see mugav valik — kuid alati tuleb seadmed ise kohale viia.
Elektroonikajäätmed tuleb ise ära tuua – äraandmine on tasuta ja selle eest ei maksta
Sageli küsitakse, kas vana telefon või televiisor annab ka mingit hüvitist. Siin tuleb selgelt mõista elektroonikajäätmete süsteemi olemust.
Elektroonikajäätmete äraandmine on alati tasuta, kuid nende eest ei maksta tagasimakset. See ei ole vana seadme müük, vaid jäätmekäitlus, mille eest tasuvad tootjad.
Oluline on teada ka järgmisi tingimusi:
- ei pea ostma uut seadet, et vana ära anda
- ei pea esitama ostutšekki
- ei pea elama selles omavalitsuses, kus seade ära antakse
- ei ole kogusepiirangut
- ei nõuta garantiid ega dokumente
Ainus kohustus on seade ise kogumispunkti viia. Kui kodus on aga seadmeid, mida sa ise ei jõua transportida, on olemas mugav abi.
Kuidas ära anda suuremõõtmelist elektroonikat, kui endal puudub transport?
Kõik ei mahu autosse ja mitte kõigil pole võimalust suuri seadmeid transportida — see on väga tavaline mure. Kui sul on kodus suured seadmed, mida ise ära viia ei saa (külmik, pesumasin, pliit, kuivati), saab kasutada transporditeenust.
Selleks on mugavaim lahendus:
👉 www.kolatakso.ee – telli järgi ja seade viiakse õigesse jäätmejaama.
Teenuse eest tuleb maksta ainult transpordi tasu. Seade ise võetakse jäätmejaamas vastu täiesti tasuta. Nii väikeste kui suurte seadmete äraandmine on Eestis lihtne ja kuluvaba — tuleb vaid leida endale sobiv kogumispunkt.
Kokkuvõteks
Elektroonikajäätmete kogumine on Eestis 100% tasuta ja tarbijale võimalikult lihtsaks tehtud.
Kauplused võtavad vastu väikesed seadmed ja patareid, kogumispunktid väikejäätmed ning jäätmejaamad kõik seadmed, sealhulgas suured kodumasinad.
Ostukviitungit ega uut ostu ei nõuta, tasu ei küsita ja tasu ei maksta — see on tasuta ja kõigile avatud teenus. Kui sul puudub transport suuremate seadmete jaoks, aitab Kolatakso. Just sinu otsus elektroonika õigesse kohta viia aitab hoida keskkonda ja vältida ohtlike olukordade tekkimist.
Kas elektroonikajäätmete äraandmine on Eestis tõesti tasuta?
Jah. Kõigi elektroonikaseadmete, patareide ja akude äraandmine on Eestis täiesti tasuta. Kulud katavad tootjad ja maaletoojad tootjavastutuse süsteemi kaudu.
Mis on elektroonikajäätmed?
Elektroonikajäätmed on kõik seadmed, mis töötasid elektriga, laadisid või kasutasid patareisid – ja mis on nüüd katki, vanad või mida sa enam ei kasuta.
Näiteks: telefonid, e-sigaretid, laadijad, veekeetjad, arvutid, kõlarid, külmikud, muruniidukid.
Miks ei tohi elektroonikat tavaprügisse visata?
Sest elektroonika sisaldab:
– raskmetalle ja kemikaale
– liitiumakusid, mis võivad süttida
– plastmassi, mis ei lagune
– väärtuslikke metalle, mida saab taaskasutada
Valesse kohta viskamine võib põhjustada tulekahju ja keskkonnakahju.
Kus saab elektroonikajäätmeid ära anda?
Elektroonikat saab tasuta ära anda:
– kauplustes (väikesed seadmed, patareid ja akud)
– jäätmejaamades (kõik elektroonikaseadmed, sh suured kodumasinad)
– omavalitsuste kogumispunktides (väikeelektroonika ja akud)
Mida võetakse vastu kauplustes?
Kauplustes saab ära anda:
– patareisid ja väikseid akusid
– väikeseid elektroonikaseadmeid, mis mahuvad kogumiskasti
– väikeseid e-sigarette ja veipe
Kauplustes EI võeta vastu:
telerid, külmikud, muruniidukid, tööriistad, suured akud.
Mida võetakse vastu jäätmejaamades?
Jäätmejaamades saab tasuta ära anda KÕIK elektroonikaseadmed:
– suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, kuivatid)
– telerid ja monitorid
– tööriistad ja aiaseadmed
– patareid, akud, liitiumakud
– kõik väikesed seadmed ja kaablid
– kasutatud e-sigaretid ja powerbank’id
Mõnedes jäätmejaamades võivad olla elukohapiirangud.
Mida võetakse vastu kogumispunktides?
Kogumispunktides saab ära anda:
– väikeelektroonikat
– juhtmeid ja kaableid
– patareisid ja väikseid akusid
Kogumispunktid EI võta vastu:
külmikuid, telerid, suuri akusid, suuri kodumasinaid.
Kas vana seadme eest saab raha?
Ei. Elektroonikajäätmete äraandmise eest ei maksta hüvitist. See on tasuline teenus tootjatele ja tasuta teenus sulle.
Mida teha suurte elektroonikajäätmetega, mida ise ära viia ei saa?
Kui sul puudub transport, saad tellida mugava transporditeenuse:
👉 www.kolatakso.ee
Nemad toovad seadme ukse juurest ära ja viivad õigesse jäätmejaama. Jäätmejaama vastuvõtt on endiselt tasuta, tasuline on ainult transport.
Mis saavad olla elektroonikajäätmed? (Lihtne reegel)
Kui asi:
– töötas vooluga,
– käis laadima,
– või kasutas patareisid →
Siis on see elektroonikajäätmed.
Kas elektroonikajäätmeid võib jätta prügikasti kõrvale või viia loodusesse?
Ei. See on ohtlik ja karistatav.
Elektroonikas sisalduvad akud võivad süttida, kemikaalid lekivad ning see kahjustab nii inimesi, loomi kui loodust.
Kas e-sigaretid ja veibid on elektroonikajäätmed?
Jah. Kõik e-sigaretid – nii ühekordsed kui laetavad – sisaldavad akut ja kuuluvad elektroonikajäätmete hulka.
Kas väikseid patareisid saab anda ära igas poes?
Jah, igas suuremas poes on patareikastid, kuhu saab need tasuta viia.
Leia lähim jäätmejaam
Loe ka neid kasulikke artikleid:
Kuhu viia vana elektroonika
Elektroonikaromude, patareide ja vanade akude kogumiskohad
Kasutatud veip võib süttida, kui satub tavaprügi hulka
Kodudes kasutult seisvad vanad kaablid on oluline tooraine rohetehnoloogia jaoks
Eestlaste kodudes vedeleb tuhandeid tonne vanaelektroonikat
Eestis kogutakse aastas kokku vaid veerand müüdud väikeelektroonikast
Eesti Elektroonikaromu avas Ülemiste keskuses Eesti esimese elektroonika kogumisjaama
Väikestest sammudest sünnivad suured muutused – kui iga inimene teeb oma osa, muutub kogu ühiskond jätkusuutlikumaks.
Viime koos Eesti samm-sammult keskkonnateadlikuma ja ringmajandusel põhineva tuleviku poole, kus iga inimese väike tegu muutub suureks panuseks.
Kaur Kuurme
Eesti Elektroonikaromu
Liitu tootjavastustusorganisatsiooniga
Ettevõtted, kes müüvad Eestis elektroonikaseadmeid, peavad liituma tootjavastutusorganisatsiooniga.
- Elektroonikajäätmete äraandmine on Eestis tasuta
- Kasutatud veip võib süttida, kui satub tavaprügi hulka
- ELAK: ka Hiina veebimüüjad peavad võtma tootjavastutuse
- Iga päev on Maailmakoristuspäev
- Eestlaste kodudes vedeleb tuhandeid tonne vanaelektroonikat
- Eesti Elektroonikaromu avas Ülemiste keskuses Eesti esimese elektroonika kogumisjaama
