Eestlaste kodudes vedeleb tuhandeid tonne vanaelektroonikat

Me kõik teame seda tunnet – sahtlis on vana telefon, katkine laadija või akupank, mille akud on paisunud, aga ära visata ka ei raatsi. Nii need esemed jäävadki kuhjuma. Eesti kodudes seisab kasutult tuhandeid tonne aegunud väikeelektroonikat, mis võiks tegelikult juba ammu olla ringluses. Uuringud näitavad, et igal aastal jõuab Eestis umbes 3500 tonni väikeelektroonikat olmeprügisse. See tähendab, et väärtuslikud materjalid lähevad lihtsalt kaotsi või tolmuvad keldrites, sahtlites ja pööningutel.

Mis on väikeelektroonika?

Väikeelektroonikaks loetakse kõiki elektri- või patareitoitel seadmeid, mille suurim külg on kuni 50 cm. See tähendab, et tegemist on igapäevaelus levinud väiksemate seadmetega, mida kasutame ja mis sageli seisma jäävad või katki lähevad.

Näited väikeelektroonikast:

mobiiltelefonid, lauatelefonid
sülearvutid, klaviatuurid, hiired, väiksemad ekraanid
laadijad, juhtmed, akupangad, adapterid
taskulambid, fotoaparaadid, MP3-mängijad
elektrilised hambaharjad, pardlid, föönid
elektrilised mänguasjad
kõik patarei- või akutoitel seadmed
kõik pareid ja väikelektoornika akud

Oluline reegel: Kui seade töötab patarei, aku või juhtmega elektrivõrgu kaudu, kuulub see elektroonikseadmete hulka.

Kui need seadmed viia kogumisjaama, muutub pilt kohe. Kodud saavad kergemaks ja turvalisemaks – ei ole enam lekkivaid patareisid ega ohtlikke akusid kapinurgas. Samal ajal jõuab iga väikseimgi seade taaskasutusse, kus sellest saab uus materjal uute toodete jaoks. See on väike samm kodu korrastamiseks, aga suur samm keskkonna hoidmiseks.

Miks on kodudes kuhjuv elektroonika probleem?

Vanad elektroonikaseadmed ei ole lihtsalt süütud esemed, mis võtavad ruumi sahtlites ja kapinurkades. Need võivad olla kodus isegi ohtlikud – näiteks tühjenenud akud ja patareid kipuvad lekkima või võivad halvemal juhul plahvatada. Kui elektroonika satub olmeprügisse, jõuavad raskmetallid ja kemikaalid loodusesse, saastades mulda ja vett. Lisaks lähevad kaotsi väärtuslikud materjalid, nagu vask, hõbe ja isegi kuld, mida võiks taaskasutada uute seadmete tootmisel. Seega on kodudes kuhjuv vana elektroonika korraga nii ohutusrisk, keskkonnakoormus kui ka raisatud ressurss – kogumispunkti viies saab see aga uue elu.

Eesti esimene väikeeletroonika kogumisjaam Tallinnas, Ülemiste keskuses on mugav lahendus kõigile

Olen viimastel kuudel palju mõelnud sellele, miks nii paljud väikesed elektroonikaseadmed jäävad inimeste kodudesse seisma või – mis veel hullem – lõpetavad olmeprügis. Uuringud näitavad, et igal aastal jõuab Eestis umbes 3500 tonni väikeelektroonikat olmeprügisse. See tähendab, et väärtuslikud materjalid lähevad lihtsalt kaotsi.

Just sellepärast avasime Ülemiste keskuses esimese statsionaarselt kaubanduskeskuses paikneva elektroonikaromude kogumisjaama.

Idee on lihtne: kui inimene niikuinii poodi satub, saab ta ühtlasi kaasa võtta sahtlisse seisma jäänud seadmed ja need mugavalt ära anda.

Hiljuti käisin sellest ka Kanal 2 hommikuprogrammis rääkimas – tutvustasin vaatajatele, miks väikeelektroonika mugav kogumine on vajalik ja kuidas igaüks saab sellesse panustada.

Videointervjuud saad vaadata siit lingilt või klõpsa allpool olevale pildile. Intervjuu algab 1:31:00.

kaur kuurme eesti elektroonikaromu 02 — Eestlaste kodudes vedeleb tuhandeid tonne vanaelektroonikat 10

Kanal 2 Telehommik – videointervjuu algab 1:31:00. Klikka pildil, et vaadata.

Mis tavaliselt kogumispunkti jõuab?

Kõige sagedamini leiavad tee kogumiskasti vanad mobiiltelefonid, laadijad, akupangad ja taskulambid. Neid esemeid on igal ühel kodus mõni – tihti lihtsalt “igaks juhuks” hoitud, kuigi tegelikult enam ei tööta.

Samuti tuuakse kogumiskohta vana arvutitehnikat – näiteks emaplaate, mikrokiipe või mäluplaate. Need sisaldavad väikestes kogustes kulda, vaske ja hõbedat, mistõttu on nende kogumisel ja taaskasutusel väga suur väärtus.

Miks on vanaelektroonika kodudest kogumispunktidesse äratoomine oluline?

Elektroonikaseadmete sees olevad materjalid suunatakse uuesti ringlusse. Neist toodetakse uusi seadmeid ja nii väheneb vajadus loodusvarade järele. Lisaks aitab see vähendada tuleohtlikke olukordi – näiteks akupangad või katkised akud võivad valesti käideldes isegi plahvatada.

Oluline on meeles pidada: kõik seadmed, mis töötavad patarei, aku või juhtmega, kuuluvad elektroonikaromude hulka. Lõppkasutaja jaoks on nende äraandmine tasuta, sest taaskasutuse kulud on juba seadme ostuhinna sisse arvestatud.

Ei tea, kuhu viia? Loe siit, kus saab vana elektroonikat tasuta ära anda.

Ülemiste kogumisjaam on esimene omataoline, kuid see pole kaugeltki ainus lahendus. Tänaseks on koostöös partneritega, nagu Coop ja Lidl, paigaldatud üle Eesti juba ligi 140 väiksemat kogumiskonteinerit. Neid leiab näiteks Konsumi ja Maksimarketi kauplustest, samuti kõikidest Lidlitest.

Lisaks on igas müügikohas, kus müüakse patareisid ja akusid, kohustus võtta need ka tagasi. Just seetõttu näete kauplustes oranže kogumiskaste, kuhu saab panna nii väiksed AAA-patareid kui ka suuremad akud.

Vaata siit Eesti Elektroonikaromu üleriigilise kogumisvõrgustiku infot ja leia endale lähim vanaelektroonika kogumispunkt.