Elektriautode akud kestavad kauem kui autod ise

elektriautode akud taaskasutus eesti elektroonikaromu

Viimastel aastatel oleme harjunud kuulma, et elektriautod on meie automaailma tulevik. Kuid üks paradoksaalne tõsiasi on hakanud üha enam päevavalgele tulema – elektriautode akud kestavad oluliselt kauem, kui autod ise. Tõsi, see on hea uudis kasutajale, aga keeruline väljakutse ringmajandusele.

Tesla endine tehnoloogiajuht Jeffrey Brian Straubel on tunnistanud, et tema ettevõte Redwood Materials pidi oma äriplaane muutma – oodatud akude tulva ümbertöötlemiseks lihtsalt ei tulnud. Põhjus? Akud lihtsalt kestavad kauem.

Näitena võib tuua Tesla Model S, mille puhul on täheldatud, et isegi pärast 250 000 kilomeetri läbimist säilitavad akud üle 90% oma algsest mahutavusest. See ületab paljude sisepõlemismootoritega autode kogu elutsükli. Samal ajal on Samsung arendanud välja uue aku, mis suudab läbida kuni 900 km ühe laadimisega ning peab vastu kuni 20 aastat.

Aku võib saada uue elu

Kui elektriauto muutub sõidukõlbmatuks, ei tähenda see, et selle aku on kasutu. Vastupidi – neid kasutatakse edukalt edasi päikese- ja tuuleenergia salvestamiseks, pakkudes väärtuslikku tuge taastuvenergia süsteemide töökindluse tagamisel.

Selline upcycling-lahendus pikendab akude eluiga veel vähemalt 7 aasta võrra, näiteks kortermajade energiasalvestitena. Kuid isegi see pole lõplik lahendus – lõpuks tuleb need akud ikkagi ohutult käidelda.

Tänapäeval maksab ühe tonni liitiumioonakude ümbertöötlemine umbes 5000 eurot, mis tähendab, et küsimus “Kes maksab?” muutub üha aktuaalsemaks. Kui rehvide käitlemine põhjustas omal ajal suuri probleeme (nt Raadi juhtum), siis elektriautode akudega on risk veelgi suurem – ümbertöötlemine on 15 korda kallim.

Lisaks ohustab kasutatud akude isesüttimise oht nii kodusid kui tööstusi, kui neid ei käsitleta õigesti. Ja kui akupank on kokku pandud eri tootjate akudest, on hiljem pea võimatu tuvastada, kes selle keskkonnaohtliku jäätme eest tegelikult vastutab.

elektriautode akud liitum taaskasutus elektroonikaromu
Elektriautode akud kestavad kauem kui autod ise 9

Liitiumi ja muude toorainete taaskasutus lonkab

Tallinna Tehnikaülikooli geoloog Rutt Hints rõhutab, et liitiumioonakud sisaldavad lisaks liitiumile ka niklit, koobaltit, mangaani ja grafiiti. Nende ringlussevõtt on Euroopa Liidu strateegiline eesmärk, kuid hetkel on see pigem soov kui reaalsus.

Liitiumi taaskasutusmäär oli veel hiljuti Euroopas alla 1%, kuna puuduvad piisavad regulatsioonid, logistiline võimekus ja majanduslik motivatsioon. Näiteks ühe aku transport riigist riiki võib võtta kuni pool aastat.


Kes peaks maksma tuleviku jäätmete eest?

Täna suuname fookuse tarbimisele: ostutoetused, maksusoodustused, laadimisvõrkude rajamine. Kuid unustame tihti, et iga müüdud elektriauto tähendab ka tulevikus ohtlikku jäätmeküsimust. Selle asemel, et toetada ostu, peaksime looma keskkonnafondi, mis kataks tulevikus akude vastutustundliku käitluse kulud. Täna müüdud elektriauto aku võib jõuda käitlemisele alles 2045. aastal. Kui me selleks ajaks valmis ei ole, siis maksame hiljem kõik – rahas, looduses ja tervises.

Kasulik lugemine

Elektroonikaseadmete ja akude käitlemine Eestis

Akude taaskasutus ja EL-i poliitika

Elektriautod Eestis ja nende areng

28% Eesti inimestest plaanib elektriauto ostu
https://www.if.ee/ifist/pressiruum/2024/pea-kolmandik-eesti-inimestest-plaanib-elektriauto-ostu
Uuringu tulemused elektriautode ostu kavatsuste kohta Eestis.

Sõidukite statistika – Transpordiamet
https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika
Ametlik statistika elektriautode arvu ja vanuse kohta Eestis.

Põhjamaad lähevad Baltimaadel elektriautodega eest ära
https://accelerista.com/soiduauto/elektriauto/pohjamaad-lahevad-baltimaadel-elektriautodega-eest-ara/
Võrdlus elektriautode arengu kohta Põhjamaades ja Baltimaades.


Liitu tootjavastustusorganisatsiooniga

Ettevõtted, kes müüvad Eestis elektroonikaseadmeid, peavad liituma tootjavastutusorganisatsiooniga.