Anna vanadele nutiseadmetele uus elu

nutiseadmete telefonide taaskasutus elektroonikaromu

Nutitelefonide ja teiste elektroonikaseadmete teekond ei lõppe hetkega, kui esialgne omanik otsustab uue seadme osta või kui olemasolev seade muutub üleliigseks. Ekspertide sõnul võib üks nutiseade läbida kuni kolm-neli kasutusringi, mille käigus see leiab uue omaniku, läbib remonti või muutub doonorseadmeks. Siiski takistab paljusid inimesi seadmeid edasi andmast hirm andmete turvalisuse pärast. Spetsialistid selgitavad, mis saab nutiseadmetest pärast nende ringlusesse suunamist.

Nutiseadmete kasutuspotentsiaal on suur

„Nutitelefonidel võiks eluea jooksul olla kuni kolm-neli kasutusringi,“ ütles Markus Veimann, seadmete tagasiostuga tegeleva ettevõtte Upgreat partnersuhete juht. See tähendab, et iga kord, kui seade tagastatakse, saab see uue elu, aidates vähendada CO₂ emissioone ja säästa ressursse, mida kuluks uute seadmete tootmiseks.

Veimanni sõnul peitub kasutatud nutiseadmetes suur väärtus – need sisaldavad olulisi materjale ja kriitilise tähtsusega tooraineid, mida saab tõhusa jäätmekäitluse kaudu taaskasutada.

„Isegi vanad ja katkised seadmed tasub tagasi ringlusesse suunata. Need muutuvad doonorseadmeteks, mille osi saab taaskasutada. Akud ja muud komponendid suunatakse vastavatesse sertifitseeritud taaskasutus- ja utiliseerimisettevõtetesse,“ kirjeldas Veimann.

Pikendatud eluiga ja kvaliteedi tagamine

Upgreat’is hinnatakse iga tagastatud seadme seisukorda põhjalikult. „Katkine ekraan vahetatakse välja, ja kui aku mahutavus on langenud alla 80%, asendame ka selle. Korras seadmed liiguvad otse müüki, kus need jaotatakse kategooriatesse nagu A-, B- või C-klass,“ selgitas Veimann.

Vastupidiselt levinud müüdile ei saadeta Eestis tagastatud seadmeid kuhugi Aafrika konteineritesse. „Tegelikult müüakse parandatud ja kontrollitud seadmed peamiselt Eestis, samuti Soomes, Lätis ja Leedus, alati koos garantiiga,“ lisas Veimann. „See tähendab, et seadme väärtus kasutatakse täielikult ära samas regioonis.“

Miks seadmed sahtlitesse seisma jäävad?

Üle poolte eestlastest jättis oma viimase nutitelefoni, mille kasutamise lõpetas, lihtsalt sahtlisse seisma, selgus Inbanki ja Norstati poolt korraldatud uuringust. Inbanki äriarenduse juhi Piret Pauluse sõnul olid paljud neist telefonidest siiski täiesti töökorras ja kasutuskõlblikud. „Kui inimesed valiksid telefoni ostmise asemel rentimise, jõuaks seade kindlasti uuesti ringlusse,“ märkis Paulus.

Kuigi kolmandik eestlasi plaanib oma telefoni välja vahetada iga 4–5 aasta tagant ja 28% iga 2–3 aasta tagant, on seadmete tegelik kasutusiga sageli oluliselt pikem. Näiteks Apple’i seadmed, nagu iPhone 11 mudelid, on populaarsed ka teisel ringil nende vastupidavuse tõttu. „iPhone’ide kvaliteet võimaldab neil kesta kuni kümme aastat ja läbida mitu kasutusringi,“ lisas Veimann.

Uuringus ilmnes ka, et 30% inimestest hoiavad vanu telefone emotsionaalse või praktilise väärtuse tõttu. Peaaegu sama palju inimesi ei leia seadmete tagastamiseks aega, ja 23% peab rahalist hüvitist liiga väikeseks. Lisaks tunnevad kaks kolmandikku eestlastest muret oma andmete turvalisuse pärast.

Andmete turvalisus tagatud

Veimanni sõnul läbib iga tagastatud seade range andmekaitseprotsessi. „Seadmete andmed kustutatakse täielikult ning vajadusel kirjutatakse kõvakettad üle kuni seitse korda. See tagab nii endisele kui ka uuele omanikule täieliku kindlustunde,“ kinnitas Veimann.

Kutsume üles seadmeid ringlusesse suunama

Kui sul on sahtlis mitu kasutuseta vana telefoni, on aeg need tagasi tuua. Seadmeid ei tohi lihtsalt ära visata – igal seadmel on potentsiaal leida uus elu, olgu see läbi parandamise, taaskasutuse või komponentide utiliseerimise. Iga samm aitab vähendada ökoloogilist jalajälge ja hoida ressursse tulevaste põlvede jaoks.


Viited

“Mis saab nutiseadmetest pärast tagastamist?” – www.bioneer.ee
“Vanad nutiseadmed kuhjuvad kodudes” – www.elektroonikaromu.ee
“Nutiseadmete taaskasutus peab muutuma efektiivsemaks, muidu saavad materjalid otsa” – www.digigeenius.ee



Liitu tootjavastustusorganisatsiooniga

Ettevõtted, kes müüvad Eestis elektroonikaseadmeid, peavad liituma tootjavastutusorganisatsiooniga.