Paratamatult tuleb kõiki elektroonilisi seadmeid aeg ajalt ümber vahetada – olgu nende eluiga läbi saanud või seadme omadused ajale jalgu jäänud. Kuigi uusi seadmeid on lihtne osta, tekib inimestel siiski mure vana elektroonika pärast – mida teha vana elektroonikaga, mida enam ise ei kasutata või mis ei tööta?
Siit artiklist saad teada:
Mida teha vana elektroonikaga?
Milliseid seadmeid võtab vastu kogumispunkt?
Kuhu viia vana elektroonika Tallinnas?
Lugemiseks kulub sul vaid 3 minutit.
Mida teha vana elektroonikaga?
Vana elektroonika käitlemiseks on erinevaid variante. Esimesena tasub töökorras vana elektroonika puhul mõelda ega kellelgi tutvusringkonnas seadet tarvis pole. Mõne inimese üleliigne seade on teise jaoks hoopis vajalik. Heas korras olevaid seadmeid müüakse edasi ka järelturul, seega tasub ka seda varianti kaaluda.
Kui vana elektroonika pole töökorras või ei leidu sellele tahtjaid, on elektroonikaseadmed võimalik viia kogumispunktidesse üle Eesti. Kogumispunktis võetakse vastu nii elektroonikat, mööblit, riideid, ehitusjäätmeid ning muud üleliigset, mida prügikasti visata ei tohi. Vana elektroonika vastuvõtt kogumispunktides on tasuta, seega ei pea seadmetest loobumisel raha maksma.
Lisaks kogumispunktidele võtavad teatud seadmeid vastu ka elektroonikapoed. Kauplused, mille müügipind on üle 400m2, on kohustatud vastu võtma väiksema kui 25cm läbimõõduga väikeelektroonika. Suuremate seadmete vastuvõtmine pole kohustuslik, küll aga peab olema kauplustel info, kuhu klient tasuta seadmest loobumiseks suunata. Kehtib veel reegel, et uue seadme ostul on võimalik samalaadne seade ka kauplusesse tagastada. Nimelt sätestab jäätmeseadus, et iga tootja vastutab turule lastud toodetest tekkinud jäätmete eest, seega võimaldab nende kokkukogumist, taaskasutamist ning turult kõrvaldamist.
Milliseid seadmeid võtab vastu kogumispunkt?
Viies vana elektroonika nii kauplusesse kui kogumispunkti, peab pöörama tähelepanu seadme seisukorrale. Iga tagastatav seade peab olema ühes tükis koos tööks vajalike osadega, näiteks arvutil peab olema emaplaat ning sülearvutil ekraan. Sellegipoolest ei pea seadmega kaasas olema pisiosad nagu juhtmed, käepidemed või puldid. Samuti ei tähenda reegel, et seade peab olema töökorras – piisab vaid tööks vajalike osade olemasolust. Kui seadmel on olemas kõik tööks vajalik, suureneb ka tõenäosus, et seadet on võimalik taaskasutada.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest on elektri- ja elektroonikaseadmed jagatud järgnevateks kategooriateks:
- Suured kodumasinad, näiteks elektripraeahjud, mikrolaineahjud ja kliimaseadmed.
- Väikesed kodumasinad, kuhu kuuluvad näiteks kohvimasinad, rösterid, elektrinoad, -hambaharjad, -juukselõikusmasinad.
- Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed, sealhulgas laua- ja sülearvutid, mobiiltelefonid, personaalarvutid koos hiire, ekraani ning klaviatuuriga.
- Soojusvahetusseadmed, mille alla kuuluvad muuhulgas külmikud, sügavkülmikud ja kliimaseadmed.
- Ekraanid ja kuvarid, kuhu kuuluvad televiisorid ja kuvarid.
- Lambid, ka LED-valgustid, -pirnid.
Kuhu viia vana elektroonika Tallinnas?
Vana elektroonika vastuvõtt toimub nii elektroonikakauplustes kui vastavates kogumispunktides. Elektroonikaromu on koostanud loetelu vana elektroonika vastuvõtuga jäätmejaamadest ning kogumispunktidest üle Eesti, sealhulgas ka Harjumaal ja Tallinnas. Lisaks aitab lähimat kogumispunkti leida kaardirakendus.
- Kasutatud patareide ja akude tagastamine kauplustesse peab muutuma harjumuseks ja olema hästi korraldatud.
- E-sigarettide jäätmed on kasvav probleem Eestis
- Kodudes kasutult seisvad vanad kaablid on oluline tooraine rohetehnoloogia jaoks
- Kas tuuleturbiinid on pärast kasutusaega tõepoolest vaid prügi?
- Vanad nutiseadmed kuhjuvad kodudes
- Kuninglik Rahapada muudab e-jäätmed kullaks: Innovaatiline taaskasutusprojekt Exciriga
