Hiljutise Norstati uuringu kohaselt seisab koguni 87 protsendil eestlastest kodus kasutuna vähemalt üks nutiseade, mis võiks omada suurt väärtust ringmajanduses. Üle kolmandiku vastanutest tunnistas, et neil on kodus kaks-kolm kasutamata elektroonikaseadet, samas kui rohkem kui veerandil on neid lausa neli või enam. Sellised seadmed võivad aja jooksul kaotada oma väärtuse, kuid nende taaskasutusse suunamine võiks vähendada keskkonnakoormust ja toetada jätkusuutlikku tarbimist.
Võrdluseks võib tuua, et sarnane olukord esineb ka teistes riikides. Näiteks Saksamaal läbi viidud uuring näitas, et umbes 34 protsendil inimestest on kodus kolm kuni viis kasutamata elektroonikaseadet. Sellise elektroonikaseadmete kuhjumise probleem ulatub aga veelgi kaugemale, kus globaalselt toodeti 2022. aastal rekordiline kogus e-jäätmeid – 62 miljonit tonni – ja see näitaja võib veelgi kasvada, ulatudes 2030. aastaks 74 miljoni tonnini.
Eestis on selle teema olulisust rõhutanud ka Keskkonnaagentuur, mis juhib tähelepanu, et kuigi kasutamata seadmed ei pruugi otsest ohtu kujutada, on tegemist ressursiga, mida saaks palju tõhusamalt kasutada. Selliste seadmete taaskasutamine võiks vähendada uute loodusvarade kaevandamise vajadust ja seeläbi ka keskkonnamõjusid.
Kokkuvõttes on oluline, et inimesed oleksid teadlikud oma võimalustest selliste seadmete taaskasutusse suunamiseks, olgu selleks siis seadmete müümine, annetamine või rentimine, mis tagab, et seadmed leiavad uue elu ja ei jää lihtsalt sahtlisse seisma.
Nutiseadmete taaskasutuse vajadus – algatused Eestis ning maailmas.
Nutiseadmete taaskasutus on ülemaailmselt üha olulisemaks muutuv teema, sest kasvav elektroonikajäätmete hulk mõjutab otseselt keskkonda ja loodusvarade kättesaadavust. Eestis näitavad uuringud, et suur osa inimestest hoiab kodus seisvaid seadmeid, millel oleks suur potentsiaal taaskasutuseks, kuid teadlikkus ja praktilised sammud taaskasutuse suunas vajavad veel arendamist.
Globaalses plaanis on taaskasutuse määrad siiski madalad. Näiteks 2022. aastal taaskasutati kogu maailmas alla 20% toodetud e-jäätmetest. Eestis on e-jäätmete ametlik kogumismäär olnud viimastel aastatel ligikaudu 40%, mis tähendab, et enam kui pooled vanad seadmed jäävad tihti kogumata ja taaskasutamata (Global E-Waste).
Selle probleemi lahendamiseks on mitmeid algatusi. Eestis on ettevõtted nagu Foxway ja Upgreat keskendunud vanade seadmete taaskasutamisele ja ringlussevõtule, pakkudes inimestele võimalust oma vanu nutiseadmeid uuesti kasutusse suunata või neid taastada ja edasi müüa. Sarnaseid algatusi toetab ka Inbank, mis pakub seadmete rentimise teenuseid, mis aitavad vältida uute seadmete ostmist ja seeläbi vähendada elektroonikajäätmete hulka (Venipak).
Võrreldes teiste riikidega on Eesti siiski üsna hästi positsioneeritud nutiseadmete taaskasutuse osas, kuid teadlikkuse tõstmine ja mugavate taaskasutuslahenduste pakkumine on võtmetähtsusega. Saksamaal läbi viidud uuringud näitavad, et inimesed on sageli valmis oma seadmeid taaskasutama, kui neile pakutakse lihtsaid ja kättesaadavaid lahendusi (Norstat).
Kokkuvõttes on oluline, et Eesti suurendaks oma jõupingutusi nutiseadmete taaskasutuse edendamiseks, et vähendada e-jäätmete hulka ja kasutada paremini ära olemasolevaid ressursse. Samuti peaksid tarbijad olema teadlikud oma rollist selles protsessis, sest iga kasutatud seade, mis leiab uue elu, aitab kaasa keskkonna säästmisele ja loodusvarade hoidmisele tulevastele põlvedele.
Liitu tootjavastustusorganisatsiooniga
Ettevõtted, kes müüvad Eestis elektroonikaseadmeid, peavad liituma tootjavastutusorganisatsiooniga.
- Vanad nutiseadmed kuhjuvad kodudes
- Kuninglik Rahapada muudab e-jäätmed kullaks: Innovaatiline taaskasutusprojekt Exciriga
- Uus keskkonnasõbralik tehnoloogia liitiumi taaskasutamiseks
- Mobiiltelefonidest: ringlusse jõuab tagasi vaid iga kahekümnes telefon
- Kogume kokku kasutatud e-sigaretid
- Parandamise kohustus nüüd seadusena: Euroopa Parlament kohustab tootjaid parandama katkiseid tooteid
