Tänapäeva digitaalses maailmas ei ole tehnika lihtsalt töövahend – see on ligipääs haridusele, tööle, suhtlusele ja teenustele. Paraku ei ole see ligipääs võrdselt tagatud kõigile. Samal ajal seisavad paljudes ettevõtetes ja kodudes kasutuskõlblikud seadmed jõude või rändavad otse olmeprügisse. Just siin tuleb mängu elektroonika teadlik ringlusse suunamine – lahendus, mis vähendab keskkonnakoormust ja toetab digiarengut kogu ühiskonnas.
Elektroonika ei pea lõppema prügilas
Vaid umbes 20% kasutusest väljunud elektroonikast jõuab täna korrektsesse kogumispunkti. Eestis lõpetab suur osa seadmetest oma elutsükli kas põletusahjus või maapinna täiteks. Samas võib hästi hoitud tehnika – eriti äriklassi seadmed – kesta kuni kümme aastat või isegi kauem. Ometi vahetatakse need ettevõtetes enamasti välja juba 3–5 aasta järel, sageli lihtsalt uuendussoovi või töökorralduse muutuste tõttu.
Tehnika ringlus loob ühiskondlikku väärtust
Tänu headele koostööpartneritele ja läbimõeldud logistikale on Eestist juba ringlusse suunatud tuhandeid seadmeid – kokku üle 32 tonni elektroonikat. Enam kui 2000 seadet on jõudnud koolidesse ja peredeni, kes varem ei saanud endale digitehnikat lubada. See ei ole lihtsalt taaskasutus – see on sisuline panus ühiskonna digivõrdsuse suurendamisse.
Üks näide on kindlustusettevõte ERGO, kelle kontorikontseptsiooni muutus jättis üle hulga korralikke arvuteid. “Tänu GreenDice mudelile saame täna reaalajas jälgida, kuhu need seadmed liiguvad ja kuidas neid edasi kasutatakse. See on läbipaistev ja vastutustundlik lahendus,” ütleb ERGO juht Marek Ratnik.
Läbipaistev, turvaline ja hooldatud ringlus
Et seadmed oleksid uuele kasutajale töökindlad ja ohutud, läbitakse enne edasisaatmist põhjalik tehniline kontroll ja hooldus. Uutele omanikele pakutakse lisaks seadmetele ka IT-tugi, täisgarantii ja kindlustus. Selline mudel loob usaldusväärse aluse nii eraisikutele kui ka haridusasutustele, kes saavad seadmeid julgelt kasutada.
GreenDice’i tegevjuht Argo Alaniit rõhutab, et kuigi nende algne fookus oli arengumaade toetamine, näitas koroonakriis valusalt, kui suur on digilõhe ka Eestis. “Nägime, et meie oma peredel puudub tihti ligipääs elementaarsele tehnikale. Seetõttu liikusime oma teenusega kodumaise mõju loomisele,” ütleb Alaniit.
Targemad seadmevalikud, vastutustundlikum tootmine
Tänu seadmete jälgimisele ja kogutud andmetele on võimalik teha järeldusi, millised seadmed kestavad kauem. Näiteks HP, Lenovo ja Dell äriklassi mudelid paistavad silma töökindluse ning heade hooldusvõimaluste poolest. Samas võib näiteks Apple’i või Fujitsu puhul tekkida probleeme kas kõrgete remondikulude või piiratud varuosade kättesaadavuse tõttu.
Selline info ei toeta mitte ainult kasutajaid, vaid saadab ka tootjatele sõnumi: vastupidavad ja parandatavad tooted on tulevik. Mida teadlikumad oleme oma tarbimisotsustes, seda enam mõjutame turgu keskkonnasõbralikumaks muutuma.
Ringluses on rohkem kui väärtus – see on mõju
Eesti Elektroonikaromu julgustab kõiki – nii ettevõtteid kui eraisikuid – vaatama üle oma seisma jäänud tehnikaseadmed. Iga sülearvuti, mida sa ise enam ei vaja, võib olla kellegi jaoks hindamatu töövahend või õppevahend. Selle asemel, et visata ära, suuna see vastutustundlikult ringlusesse.
Ringlusse suunatud tehnika ei ole pelgalt kasulik keskkonnategu – see on investeering tulevikku.
Anna seadmetele uus elu. Toeta nutikat, rohelisemat ja õiglasemat digimaailma
Liitu tootjavastustusorganisatsiooniga
Ettevõtted, kes müüvad Eestis elektroonikaseadmeid, peavad liituma tootjavastutusorganisatsiooniga.
- Ringlusse suunatud tehnika – keskkonnasõbralik samm digivõrdsuse suunas
- Elektriautode akud peavad liiga kaua vastu
- Bakterite jõud: Tartu teadlased arendavad keskkonnasõbralikku tehnoloogiat elektroonikajäätmete väärindamiseks
- Elektroonikajäätmete ja patareide kogumisega seotud teavituskohustus
- Belgia keelustab esimesena ELis ühekordsed e-sigaretid tervise- ja keskkonnakaalutlustel
- Ühtne USB-C laadija nüüd kohustuslik kõigile ELis müüdavatele seadmetele
