Elektroonilise jäätme ja muu ohtliku jäätme osakaal kodumajapidamiste prügihulgas on murettekitav. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse SA 2020. aastal valminud uuringu kohaselt moodustavad elektroonilised tooted ja akud umbes ühe protsendi segaprügist, mis tähendab mitmeid tuhandeid tonne prügi aastas. See probleem on eriti aktuaalne Eestis, kus elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumismäär on madal ning kodumajapidamiste prügi sisaldab palju elektroonikajäätmeid.
Miks see juhtub ning mida see tähendab meie tervise ja keskkonna jaoks? Selles artiklis selgitame, miks on oluline käsitleda elektroonikaromusid ja muid ohtlikke jäätmeid korrektselt ning millised on võimalused nende käitlemiseks.
Siit artiklist saad teada:
Miks elektroonikaromusid ja muid ohtlikke jäätmeid ei tohiks tavalisse prügikasti visata?
Mida valmistatakse elektroonikaromust?
Enamasti satub olmejäätmete hulka väikeelektroonika
Kuhu saab viia vanad elektroonikaseadmed ja patareid?
Lugemiseks kulub sul vaid 4 minutit.
Miks elektroonikaromusid ja muid ohtlikke jäätmeid ei tohiks tavalisse prügikasti visata?
Elektroonikaromud ja muud ohtlikud jäätmed võivad põhjustada tervise- ja keskkonnaohtu.
Rain Päären, Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna jäätmete peaspetsialist, tõstab esile elektri- ja elektroonikatooted ning akud kui probleemtooted, mille jäätmed võivad kahjustada tervist ja keskkonda. Ta rõhutab, et sellised jäätmed ei tohiks sattuda loodusesse ega prügikasti, sest neist võib erituda ohtlikke aineid, kuid neid materjale saaks edukalt uuesti kasutusse võtta. „Sellised jäätmed lagunevad looduses väga kaua ja neist võib erituda keskkonda ohtlikke aineid. Näiteks akudes leidub pliid, elavhõbedat ja kaadmiumi. Samas saaks neid materjale väga edukalt uuesti kasutusse võtta, seega ei ole selliste jäätmete koht kindlasti looduses ega prügikastis olmejäätmete hulgas.“
Laialdase tootjavastutuse raames vastutavad ettevõtjad nende toodete eest, alates valmistamisest kuni jäätmeteks muutumiseni, ning kohustuste täitmiseks on Eestis rajatud üle-eestiline kogumisvõrgustik. Tarbijatel on tasuta võimalusi jäätmetest vabanemiseks, kuid sageli ei teata sellest või on probleemiks harjumused ja keskkonnateadlikkuse puudumine. Päären selgitab, et tarbijad on nende kogumise ja käitlemise kulud juba toote hinna sees kinni maksnud ning jäätmete loodusesse sattumine tuleneb sageli lihtsalt hoolimatusest. „Tarbijal on sellistest jäätmetest tasuta vabanemiseks päris palju võimalusi, ent kahjuks sageli seda kas ei teata või on probleem meie harjumustes või väheses keskkonnateadlikkuses.”
Kohustuste täitmiseks on rajatud üle-eestiline kogumisvõrgustik – jäätmejaamad, jäätmekäitlejate kogumispunktid, kogumiskastid kauplustes jne.
Mida valmistatakse elektroonikaromust?
Elektroonikaromudest saab eraldada eri materjale, nagu metalle, plasti ja klaasi. Lisaks sisaldavad need mitmeid väärismetalle, mida saab taaskasutada. Kuid elektroonikaromud sisaldavad ka ohtlikke kemikaale, mis võivad keskkonnale ja tervisele ohtlikud olla. Seetõttu tuleb elektroonikaromud utiliseerida spetsiaalselt selleks ettenähtud kohtades. „Elektroonikaromude käitlemine sõltub seadmest. Üldiselt demonteeritakse eri materjalid käsitsi. Külmikutel tuleb vastavate masinatega eemaldada külmaaine. Edasi materjalid purustatakse ja suunatakse ringlusse, energiakasutusse ja mingi osa ladestatakse prügilas,“ selgitab ekspert.
Eestis töödeldakse ümber ainult pliiakusid ja seda teeb AS Ecometal. Teist tüüpi akud ja patareid viiakse töötlemiseks Eestist välja, kuna meie kogused on niivõrd väiksed. Akudest eraldatakse samuti erinevaid materjale ja metalle vastavalt akude keemilisele koostisele. „Kuna metalli on maapinnas piiratud koguses ja kaevandamisega kaasneb väga suur keskkonna saastamine, on oluline, et suudame võimalikult palju jäätmetest ringlusse võtta,“ rõhutab Päären.
Enamasti satub olmejäätmete hulka väikeelektroonika
Enamik Eesti inimeste olmejäätmetest on väikeelektroonika, nagu elektroonilised mänguasjad, väikesed IT-seadmed ja köögiseadmed. Eesti peredel on palju kasutuid mobiiltelefone, millest saaks osade kaupa valmistada uusi tooteid. Keskkonnaagentuuri jäätmete peaspetsialist Rain Pääreni sõnul ei ole sellest midagi hullu, sest need ei võta kodus palju ruumi ning varem või hiljem saab need õigesse kohta ära anda.
Päären rõhutab, et „Kindlasti tuleks keskkonnateadlikkuse parandamisega tegeleda juba lasteaias ja koolides. See on kindlasti mõjusam ning odavam, kui asuda muutma täiskasvanute harjumusi. Enne uue elektroonikaseadme soetamist tasub rahulikult läbi mõelda, kas toodet ikka tegelikult on vaja. Kui tõesti on, võib mõelda ka rentimisele, laenamisele või kasutatud toote ostule.“
Kuhu saab viia vanad elektroonikaseadmed ja patareid?
Kasutatud akusid ja patareisid võib tagastada kauplustesse, kus neid müüakse. Väikeseid elektroonikaseadmeid, mille suurus ei ületa 25 cm, saab tagastada suurematesse kauplustesse. Uue elektroonikaseadme ostes on õigus sama liiki vana seadme tasuta tagastamiseks kauplusesse. Suuremaid elektroonikajäätmeid saab tasuta ära anda spetsiaalsetes kogumispunktides. Töökorras vanad seadmed tuleks suunata võimalusel korduskasutusse.
Liitu tootjavastustusorganisatsiooniga
Ettevõtted, kes müüvad Eestis elektroonikaseadmeid, peavad liituma tootjavastutusorganisatsiooniga.
- Kasutatud patareide ja akude tagastamine kauplustesse peab muutuma harjumuseks ja olema hästi korraldatud.
- E-sigarettide jäätmed on kasvav probleem Eestis
- Kodudes kasutult seisvad vanad kaablid on oluline tooraine rohetehnoloogia jaoks
- Kas tuuleturbiinid on pärast kasutusaega tõepoolest vaid prügi?
- Vanad nutiseadmed kuhjuvad kodudes
- Kuninglik Rahapada muudab e-jäätmed kullaks: Innovaatiline taaskasutusprojekt Exciriga
