Eesti Keskkonnateenused hoiatab järjest sagenenud juhtumite eest, kus olmejäätmete hulka visatud akud ja elektroonikaseadmed on põhjustanud tõsiseid tulekahjusid. Selliste intsidentide tekitatud kahjud ulatuvad mõnest kümnest eurost kuni veerand miljoni euroni. Oluline on teada, et vastutus lasub alati jäätmete omanikul.
Viimane tõsisem vahejuhtum leidis aset 25. juulil Räpina vallas Mehikoormas, kus tekkis tulekahju olmeprügikoormas. „Olime sunnitud põlema hakanud prügi tee äärde kallama, et vältida suuremat kahju. Esialgsel hinnangul põhjustas süttimise aiatehnika liitiumaku,“ selgitas Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru.
Kaamerad aitavad tuvastada rikkumise põhjustaja
Tänapäevased jäätmeveokid on varustatud kaameratega, mis võimaldavad tuvastada konteinerisse visatud ohtlikke esemeid ning nende päritolu. See tähendab, et valesti käideldud jäätmete omanikult on võimalik kahju sisse nõuda.
Liitiumakud – väikesed, aga ohtlikud
Elektroonikaseadmed, sealhulgas akud, sisaldavad ohtlikke aineid nagu raskmetallid, mis ohustavad nii keskkonda kui inimeste ja loomade tervist. Kõige ohtlikumad on liitiumakud, mida leidub laialdaselt – e-sigarettides, nutitelefonides, elektritööriistades, mänguasjades ja muudes kodustes seadmetes. Prügiauto pressimissüsteem võib akusid kahjustada, mis omakorda võib viia plahvatuseni või tulekahjuni.
„Tuletame meelde, et elektroonikaseadmete ja akude viskamine olmeprügi hulka on rangelt keelatud ning võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi,“ rõhutas Tammaru.
Süttinud prügihunnik tuli veoautost tee peale puistata. Foto: Eesti Keskkonnateenused
Mida ütleb seadus?
Elektroonikaseadmete käitlemine on reguleeritud jäätmeseadusega. Õigesti käidelduna on võimalik nendes seadmetes sisalduvaid materjale taaskasutada, kuid valesti käideldes kujutavad need endast tõsist ohtu.
Rahalised tagajärjed võivad olla ulatuslikud
Valesse kohta visatud aku või elektroonikaseade võib kaasa tuua mitmekordseid kulusid:
- Prügikoorma kustutamine ja koristus: kuni 2 000 eurot
- Tulekahjus kahjustatud jäätmeveok: kuni 250 000 eurot
- Süttinud hoone või rajatis: kahju võib ulatuda määrani, mida ei saa rahaliseltki lõplikult hinnata
Kuidas käituda õigesti?
Kõik elektroonikaseadmed, sealhulgas akud ja patareid, tuleb viia vastavasse kogumispunkti. Neid võtavad tasuta vastu jäätmejaamad, suuremad elektroonikakauplused ning paljud omavalitsused on korraldanud kogumiskampaaniaid.
Elektroonikaseadmed ei kuulu olmejäätmete hulka!
Sagenenud on akudest ja akusid sisaldavatest seadmetest (sh e-sigarettidest) põhjustatud tulekahjud jäätmekäitluses. Päästeameti andmetel põhjustavad akud igal aastal kokku ligi 30 tulekahju.
Ära viska elektroonikaseadmeid, e-sigarette, akusid ega patareisid segaolmesse.
Too need jäätmejaama või suurtesse elektroonikapoodidesse – seda saad teha tasuta ja piiramatus koguses.
Segaolmesse satub liiga tihti väikseid elektroonikaseadmeid nagu kõrvaklapid, nutikellad, telefonid, elektrilised hambaharjad, juuksehooldusseadmed, tööriistad ja mänguasjad (nt puldiautod) jm. Paljud neist on laetavad ja sisaldavad liitiumioonakusid, mis võivad kuumuse või kahjustuste tõttu süttida.
Vii elektroonikajäätmed õigesse kogumispunkti – hoiad nii keskkonda kui ka väldid tulekahjusid!
Teeme koos paremaid valikuid – keskkonna, ohutuse ja rahakoti huvides.
Loe lisaks:
Elektroonika ja akud olmejäätmetes võivad kalliks maksma minna
Elektroonikaseadmed ei kuulu olmejäätmete hulka!
Liitu tootjavastustusorganisatsiooniga
Ettevõtted, kes müüvad Eestis elektroonikaseadmeid, peavad liituma tootjavastutusorganisatsiooniga.
- Kuni 250 000 eurot kahju: miks elektroonikaseadmed ja akud ei tohi sattuda olmejäätmete hulka?
- Taimeõli aitab hõbedat elektroonikajäätmetest päästa
- Tallinn soetab 30 000 euro eest kasutatud e-sigarettide kogumiskaste
- Elektriautode akud kestavad kauem kui autod ise
- Ringlusse suunatud tehnika – keskkonnasõbralik samm digivõrdsuse suunas
- Elektriautode akud peavad liiga kaua vastu
