Elektriautode Akud Peavad Liiga Kaua Vastu

Viimase kümnendi jooksul on elektriautode areng olnud kiire, isegi pöörane. Kui esialgu nähti elektriautosid kalli, ebapraktilise ja lühikese elueaga alternatiivina, siis tänaseks on need muutunud tõsiseltvõetavaks valikuks nii era- kui ka ärikliendile. Kuid edulugu, mida elektriautod praegu kirjutavad, on toonud ootamatu väljakutse ühele tööstusharule: jäätmekäitlussektorile.

Aku, mis keeldub „suremast“

Paljud jäätmekäitlusettevõtted, sealhulgas ka mitmed tehnoloogiagigantide endiste töötajate loodud idufirmad, panustasid kümnendi alguses elektriautode akude ümbertöötlemise võimekusse, oodates lähiaastatel turule paiskuvaid „vanu ja väsinud“ akusid. Kuid oodatud akulaadung jääbki tulemata – lihtsalt pole piisavalt katkiseid akusid, mida töödelda.

Elektrum Drive’i äriarendusjuhi Martin Raadiku sõnul on põhjuseks lihtne fakt: elektriautode akud kestavad oodatust märkimisväärselt kauem. Kui veel 10–15 aastat tagasi eeldati, et aku eluiga piirdub paari aasta või mõnekümne tuhande kilomeetriga, siis nüüdseks on selge, et kaasaegsed akud suudavad vastu pidada vähemalt 300 000 kilomeetrit – ja sageli rohkemgi.

Tegelikult loetakse aku „elu lõpuks“ hetke, mil selle mahutavus langeb alla 80%. Kuid ka siis pole tegemist romukaupaga – selline aku suudab jätkuvalt läbida sadu kilomeetreid ühe laadimisega. Paljud Tesla Model S autod säilitavad üle 90% mahutavusest isegi pärast 250 000 km sõitu, mis ületab enamiku sisepõlemismootoriga autode eluea.

Jäätmekäitlejate paradoks

Iroonilisel kombel on akude vastupidavus saanud probleemiks just nendele ettevõtetele, kes investeerisid vara ja energiat ümbertöötlemise võimekuse rajamisse. Ameerika Ühendriikides tegutsev Redwood Materials, mille asutas Tesla endine tehnoloogiajuht JB Straubel, on pidanud oma plaane ümber hindama – lihtsalt pole piisavalt vanu akusid, et planeeritud mahus töötlemist alustada.

See on klassikaline näide sellest, kuidas liiga edukas tehnoloogia arendus võib häirida ootusi, millele ehitati üles äriplaanid. Kuid ühiskondlikus plaanis on see hea uudis – vähem jäätmeid, vähem keskkonnakoormust ja pikemad elutsüklid.

Aku uus elu pärast autot

Veelgi enam – need akud, mis tõepoolest lõpetavad töö autodes, ei kao kohe prügimäele. Neid saab kasutada edasi energiasalvestitena taastuvenergia süsteemides, näiteks päikese- ja tuuleparkides. Seal aitavad nad talletada energiat, toetada võrgu stabiilsust ning vähendada vajadust fossiilkütustel töötavate reservjaamade järele.

Seega ei lõppe elektriauto aku elu mitte romulas, vaid uues rollis – osalemas rohelise energia üleminekus.

Märk autoomanikule: ei tasu karta, vaid loota

Tehnoloogiline areng, mille alguses valitsesid hirmud aku lagunemise, ulmeliste kulude ja keerulise utiliseerimise ees, on nüüdseks pööratud pea peale. Aku ei ole enam elektriauto nõrk koht – see on üks selle tugevamaid külgi.

Martin Raadik toob välja, et elektriauto ostmine muutub aina mõistlikumaks mitte ainult keskkonna, vaid ka pikaajalise majandusliku tasuvuse vaates. Mida kauem kestab auto aku, seda kauem saab kasutada autot täismahus ning selle järelturg muutub samuti usaldusväärsemaks.

Ees ootab hüppeline kasv

Kuigi tänaseks on Eestis registreeritud üle 8600 elektriauto, on see alles algus. Prognooside kohaselt ületab see number 2030. aastaks 70 000 sõiduki piiri, mis tähendab hüppelist kasvu nii laadimisvõrgustiku arendamises, akuhalduses kui ka tarbijate harjumustes.

Jäätmekäitlussektori jaoks tähendab see, et tuleb kohanduda mitte massilise jäätmekogumise, vaid uute ärimudelitega, mis keskenduvad aku teisele elule ja ringmajandusele.

Elektriauto ei ole enam “katsetus”, vaid pika elueaga, nutikas ja ressursitõhus valik.
Ja selle aku – mis kunagi oli suurim küsimärk – on nüüdseks teekonna viimane, mitte esimene katkine lüli.

Nii võib öelda, et kui jäätmekäitlusettevõtted muretsevad, et pole piisavalt tööd, siis see tähendab vaid üht: tehnoloogia töötab paremini, kui me lootsime. Ja see on harukordselt hea probleem.

Elektriautode akude eluiga üllatab

Elektriautode akude pikaealisus ja vastupidavus on üllatanud paljusid, sealhulgas jäätmekäitlusettevõtteid, kes ootasid suuremat nõudlust akude ümbertöötlemise järele. Sarnaseid näiteid leidub ka mujal maailmas, kus akude vastupidavus on ületanud esialgseid ootusi.

Näiteks Tesla sõidukite akud on tuntud oma pika eluea poolest. Tesla kasutab liitiumioonakusid koos täiustatud akuhaldussüsteemidega, mis optimeerivad aku jõudlust ja eluiga. Paljud Tesla omanikud on teatanud, et nende akud säilitavad märkimisväärse osa oma mahutavusest isegi pärast pikki läbisõite. Nissan Leafi puhul on samuti täheldatud, et selle aku võib ideaaltingimustes vastu pidada 8–10 aastat, säilitades vähemalt 70% oma algsest mahutavusest.

Akude pikaealisus on vähendanud vajadust nende kiireks ümbertöötlemiseks, kuid samas on see tõstatanud küsimusi akude taaskasutamise ja ringlussevõtu kohta. Liitiumakude ümbertöötamine on keeruline ja kulukas protsess, kuna see nõuab kõrget puhtusastet ning spetsiaalseid tehnoloogiaid. Näiteks Rootsi ettevõte Northvolt on seadnud eesmärgiks katta 50% oma uue tootmise sisendist kasutatud materjaliga, kuid see nõuab märkimisväärseid investeeringuid ja tehnoloogilist arengut.

Kuna elektriautode akud kestavad oodatust kauem, on oluline keskenduda nende eluea lõpus tõhusatele taaskasutusmeetoditele ning investeerida tehnoloogiatesse, mis võimaldavad akude materjalide efektiivset ringlussevõttu.

elektriautode akude taaskasutus elektroonikaromu — Elektriautode akud peavad liiga kaua vastu 9

Tootjavastutusorganisatsioonid – nähtamatu, kuid kriitilise tähtsusega lüli

Kuigi elektriauto aku eluiga on üllatavalt pikk ja nende teise ringi kasutus võimaldab eluiga veelgi pikendada, saabub siiski hetk, mil aku tuleb süsteemselt ringlusest kõrvaldada või suunata ümbertöötlusse. Just siin astuvad mängu tootjavastutusorganisatsioonid (TVO-d) – professionaalsed haldusorganid, kelle ülesandeks on tagada, et vananenud või ohtlikud tooted ei jääks looduskoormaks.

Mida tähendab tootjavastutus elektriauto aku puhul?

Tootjavastutus tähendab seda, et tootja või maaletooja vastutab oma toote keskkonnamõju eest ka pärast selle eluea lõppu. Elektriauto akud on tehniliselt keerukad ja sisaldavad mitmeid ohtlikke aineid (liitium, koobalt, nikkel), mistõttu nende väär käsitlemine võib kujutada ohtu nii keskkonnale kui inimtervisele.

Eesti Elektroonikaromu – süsteemi haldaja Eestis

Eestis tegutseb üks juhtivaid tootjavastutusorganisatsioone Eesti Elektroonikaromu, kelle roll on koordineerida elektroonikaseadmete, sh elektrisõidukite akude kogumist, transporti, taaskasutust ja nõuetekohast utiliseerimist.

Eesti Elektroonikaromu:

Töötab koostöös importijate, autotootjate ja jäätmekäitlejatega.
Tagab vastavuse Euroopa Liidu seadusandlusele, sealhulgas akudirektiivile ja jäätmeseadustele.
Monitoorib koguste liikumist ja korraldab kogumiskampaaniaid nii avalikus kui ka ärisektoris.
Toetab tarbijaharidust, selgitades, kuhu ja kuidas viia vanad akud ohutult.

Miks TVO-de roll tulevikus suureneb?

Eestis on täna küll elektriautosid veel suhteliselt vähe, kuid 2030. aastaks prognoositakse enam kui 70 000 elektrisõidukit. Sellega kaasneb varem või hiljem ka suurenenud hulk elutsükli lõppu jõudnud akusid. Kui nende kogumine ja käitlemine ei ole hästi koordineeritud, võivad akud sattuda valedesse kohtadesse – olgu see siis garaažinurka, varimüüki või üldprügisse.

Tootjavastutusorganisatsioonide tähtsus seisneb selles, et nad loovad usaldusväärse, läbipaistva ja turvalise süsteemi, kus tootja ei saa vastutusest kõrvale hiilida, kuid ka tarbija ei jää teadmatusse.

Kuigi elektriautode akud on vastupidavad ja sobivad edukalt ka teise ringi kasutuseks, vajab nende elutsükli lõpp selgelt reguleeritud, spetsialiseeritud ja järelevalvega hallatud süsteemi. Just siin täidavad Eesti Elektroonikaromu ja teised TVO-d olulist ühiskondlikku rolli, aidates ehitada keskkonnasäästlikku ja ohutut rohepööret.

Liitu tootjavastustusorganisatsiooniga

Ettevõtted, kes müüvad Eestis elektroonikaseadmeid, peavad liituma tootjavastutusorganisatsiooniga.

LIITUN

ELEKTROONIKAROMUDE KOGUMISKOHAD