Kui palju väikeseid elektroonikaseadmeid sul kodus sahtlis tolmu kogub? Katkised laadijad, USB-kaablid, föönid ja vanad akupangad – enamik meist hoiab neid alles, kuigi tegelikult neil enam praktilist väärtust ei ole. Statistika ütleb, et Eestis jõuab kogumissüsteemi vaid umbes 25% väikeelektroonikast, samas kui Euroopa Liidu sihttase on 65%. See erinevus näitab, et ressursid lähevad raisku ja sihtmärk jääb kättesaamatuks, kui me ei muuda oma harjumusi ja süsteeme.
Väike probleem, suur mõju
Esmapilgul tundub väikeelektroonika justkui pisiasi. Kuidas saab väike kaabel või vana mobiiltelefoni laadija mõjutada suurt pilti? Tegelikult on mõju märkimisväärne. Uuringud näitavad, et väikeelektroonika moodustab küll vaid 0,9% segaolmejäätmetest, ent see tähendab Eestis ligikaudu 3 000–6 800 tonni aastas. Kui need seadmed jõuaksid eraldi kogumisse, oleksime juba oluliselt lähemal EL-i seatud sihttasemele.
Väike elektroonikajäätmete osakaal tundub väike, kuid tonnides mõõdetuna räägime tuhandetest. Iga kodust tagastatud seade viib meid sihile lähemale.
Ressursid, mis jäävad kasutamata
Väikeelektroonika on nagu peidetud varalaegas. Plast, väärismetallid, akud ja muud komponendid saab ringlusse võtta ja anda uue elu. Eesti Elektroonikaromu igapäevatöö näitab, et seadmete lahtivõtmine ja materjalide sorteerimine võimaldab neid suunata edasi plastitööstusse, metallitööstusse või akude ringlusse.
Kõige ebaratsionaalsem samm on see, kui seade satub prügilasse või põletusahju – see on ressurss, mille väärtus kaob lõplikult.
Väikeelektroonika ei ole prügi, vaid väärtuslik tooraine. Küsimus on ainult selles, kas suudame selle õigel hetkel süsteemi tagasi tuua.
Peamised takistused kogumiseks on tarbijate harjumused ja mugavus
Miks inimesed siis ei too oma seadmeid tagasi? Vastus peitub teadlikkuses ja harjumustes. Paljud ei tea, et jäätmejaamades saab elektroonikat tasuta ära anda. Samuti on suured elektroonikapoed kohustatud seadmeid vastu võtma, kuid vähesed tarbijad seda teavad või kasutavad.
Lisaks mängib rolli mugavus. Kui jäätmejaam on kaugel või käik tundub tülikas, lükkub tegevus edasi. Sellepärast on kampaaniad, kus kogumiskastid tuuakse otse suurtesse poodidesse, kriitilise tähtsusega. Kui inimene näeb kastiga silti oma igapäevases ostukohas, on ta kordades altim vana seadme kaasa võtma.
Probleem ei ole niivõrd infrastruktuuri puudumises, vaid teadlikkuses ja harjumustes. Mida lihtsam ja nähtavam on kogumislahendus, seda suurem on mõju.
Eesti Elektroonikaromu juht Kaur Kuurme: elektroonikajäätmeid saab edukalt taaskäidelda
OÜ Eesti Elektroonikaromu juhi Kaur Kuurme sõnul sisaldavad kõik seadmed ühel või teisel viisil väärtuslikke materjale.
“See süsteem näeb välja selliselt, kus siis seade monteeritakse lahti, et plastik eraldatakse ära, metallosad eraldatakse ära, akud, patareid eraldatakse ja vastavalt suunatakse siis materjalina ringlusesse metallitööstusesse, plastitööstusesse ja nii edasi. See kõik on ressurss, mida on võimalik väärindada. Kõige ebaratsionaalsem on ta lihtsalt olmeprügisse suunata, kus ta läheb prügimäele või põletusse,” selgitab Kuurme.
Palju kogumist ja taaskäitlust jääb teadlikkuse taha. Elektroonikaseadmeid saab jäätmejaama viia tasuta ja ka suured elektroonikapoed on kohustatud seadmeid vastu võtma.
Euroopa ja maailma kontekst
Eesti ei ole oma murega üksi. Euroopas on keskmine e-jäätmete kogumise määr umbes 32%, mis on küll kõrgem kui maailma keskmine (22%), ent siiski selgelt allpool seatud eesmärke. Positiivne on aga see, et Eesti kuulub koos Norra ja Islandiga e-jäätmete töötlemise maailmaliidrite hulka – meil jõuab taaskasutusse ligi 76% elektroonikajäätmetest.
See näitab, et süsteemid töötavad, kuid just väikeelektroonika jääb praegu pimedaks nurgaks.
Eestis on tugev e-jäätmete ringlussevõtu infrastruktuur, kuid väikeelektroonika vajab eraldi tähelepanu ja nutikaid lahendusi.
Mõningad olulised faktid väikeeletroonika kogumisest Eestis
Olukord Eestis: ERR avaldas hijluti artikli, mille põhjal kogutakse Eestis kokku vaid umbes veerand ostetud väikeelektroonikast, samal ajal kui EL-i siht on 65 %
Mahuline taust: Väikeelektroonika – laadijad, USB‑kaablid, rösterid, föönid jms – kipub kodudes seisma ja lõpuks olmeprügi hulka sattuma. Väikeelektroonika moodustab umbes 0,9 % segaolmejäätmetest, mis tähendab ligikaudu 3 000–6 800 tonni aastas. Nende eraldamine toob meid olulisel määral sihtarvule lähemale
Rahvusvaheline vaade: Globaalne e-jäätmete kogumine ja taaskasutus jääb väga madalaks – vaid 22,3 % e-jäätmeid on dokumenteeritult kogutud ja taaskasutatud. Euroopa e-jäätmete taaskasutus oli 2022. aastal keskmiselt 32 %, pakendijäätmete taaskasutus kõrge, kuid üldise ringluse tase stagnatsioonis .
Eesti tugev positsioon maailmas: Eesti on koos Norra ja Islandiga maailma liidrite seas e-jäätmete kogumise ja taaskasutuse määrade poolest, saavutades koguni 76% taseme.
Eesti kuulub e-jäätmete kogumise ja taaskasutuse liidrite hulka: Näiteks 2022. aasta statistika järgi jõudis Eestis ametlikult kogumisse ja taaskasutusse umbes 76% e-jäätmetest, mis on Euroopa ja maailma mastaabis väga kõrge tulemus (võrdluseks – Euroopa keskmine on ca 32%, globaalne 22,3%).
(Allikas: Global E-waste monitor 2024)
Õigusraamistiku kontekst: Euroopa WEEE-direktiiv (2012/19/EU) seab kogumise, taaskasutuse ja ringluse eesmärgid, nõudes tootjate vastutust süsteemi loomisel ja tarbijatele tasuta tagastamise võimaluse tagamisel
Seotud artiklid
Waste Electrical and Electronic Equipment Directive
Eesti kogub kokku vaid veerandi ostetud väikeelektroonikast
The waste recycling rate in Europe has steadily increased due to EU binding recycling targets, indicating progress towards using more waste as a resource and achieving a circular economy.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/19/EL
Eurostat – Waste Statistics: Electrical and Electronic Equipment.
The Roundup – Global E-waste Statistics by Country
UNITAR – Global E-waste Monitor 2024
Liitu tootjavastustusorganisatsiooniga
Ettevõtted, kes müüvad Eestis elektroonikaseadmeid, peavad liituma tootjavastutusorganisatsiooniga.
- Eestis kogutakse aastas kokku vaid veerand müüdud väikeelektroonikast
- EL uus akumäärus toob alates 2026 aastast kaasa olulised muudatused tootjatele, müüjatele ja tarbijatele
- Kuni 250 000 eurot kahju: miks elektroonikaseadmed ja akud ei tohi sattuda olmejäätmete hulka?
- Taimeõli aitab hõbedat elektroonikajäätmetest päästa
- Tallinn soetab 30 000 euro eest kasutatud e-sigarettide kogumiskaste
- Elektriautode akud kestavad kauem kui autod ise
