Elektroonikajäätmed meie kodus

Meie kodudes seisab kasutatud väikeelektroonika

Elektroonikajäätme hulk meie kodus kasvab kiiresti – mida selles olukorras teha?

Euroopa on muutunud tehnoloogiaühiskonnaks, kus seadmed vahetuvad kiiremini kui kunagi varem. Samal ajal ei liigu jäätmekäitlus ja ringmajandus sama kiirusega. Aastad mööduvad, eesmärgid jäävad täitmata ning elektroonikaromude hulk kasvab.

Tegelikkus numbrites

Keskmine EL-i kodanik ostab aastas ligi 32 kg elektroonikat – mahult sama palju kui üks väike külmik. Elektroonikaseadmete turule toomine on kümnendi jooksul kahekordistunud:

2012: 7,6 miljonit tonni
2023: 14,7 miljonit tonni

Ent kogutakse tagasi kõigest 5,2 miljonit tonni elektroonikajäätmeid. See tähendab, et ligi pool Euroopa elektroonikaromust kaob süsteemist – prügilatesse, kappidesse, loodusesse või mustale turule.

Euroopa elektroonika tarbimine kasvab tohutu kiirusega, ent jäätmete kogumissüsteem püsib ajale jalgu jäänud tempos. Niikaua kui tagastusmäärad ei parane, kuhjub probleem iga aastaga.
Eesti on tehnoloogialembene riik. Me võtame uusi seadmeid kiiresti kasutusele, kuid sama kiiresti ei jõua need jäätmekäitlusesse tagasi. Meie tarbimise ja kogumise vaheline lõhe suureneb aasta-aastalt.

Eesti olukord numbrites

Elektri- ja elektroonikaseadmete turuletoomine Eestis on kuue aasta jooksul peaaegu kahekordistunud:

2018: 19 100 tonni
2023: ligi 40 000 tonni

Euroopa Liidu eesmärk: koguda tagasi 65% eelneva kolme aasta müügimahust.
Eesti tulemus:

2022: 40,12%
2023: 45,2%

Kõige suurem kitsaskoht on väikeelektroonika – kõrvaklapid, hiired, juhtpuldid, telefonid.

Väikeste seadmete kogumise määr 2023. aastal: 26,17%
Turule lasti 6069 tonni
Koguti tagasi vaid 1568 tonni

Eestis kogutakse kokku vaid veerand ostetud väikeelektroonika seadmetest, Euroopa Liit on elektroonikaseadmete kogumise sihtarvuks ette näinud 65 protsenti.

Katkised laadijad, USB-kaablid, röster, föön ja akupangad on vaid mõned näited väikeelektroonikast, mis võib paljudel inimestel sahtlinurgas seista, kuigi enam kasutust ei leia.

Miks elektroonika satub olmeprügisse? Uus uuring näitab murettekitavat trendi

Aastaid on räägitud, et elektroonika ei kuulu segaolmejäätmetesse. Ometi satub sinna endiselt märkimisväärne kogus seadmeid – ja mitte vähem, vaid rohkem kui varem. Keskkonnaagentuuri poolt tellitud riiklik jäätmete sortimise uuring toob selgust, mis olukorras me oleme.

Uuringu tulemused

2022. aastal moodustasid elektroonikajäätmed Eesti segaolmejäätmetes 0,9% (2854 tonni).
Uus sortimisuuring näitab tõusu:

2023: 1,3% ehk 4052,3 tonni
2024: 3853,82 tonni

Miks on see ohtlik?

Liitiumakud põhjustavad tulekahjusid
Ohtlikud ained satuvad keskkonda
Ringlussevõtt on sisuliselt võimatu
Kaovad väärtuslikud toormed, mida oleks võimalik uuesti kasutada

Elektroonikajäätmed ei ole süütu prügi. Iga vale kohta visatud telefon, mängukonsool või juhe suurendab tulekahjuriski, põhjustab keskkonnakahju ja viib ressursid pöördumatult kaotsi.

Eestlaste kapid on täis elektroonikat: nähtamatu jäätmevoog, millest keegi ei räägi

Eestlaste kodudes hoiustatakse hinnanguliselt 4–5 kg elektroonikaseadmeid iga inimese kohta.

Selleks on viis peamist põhjust:

„Võib-olla kasutan uuesti.“
„Tahaks müüa või ära anda.“
„Sentimentaalne väärtus.“
„Võib-olla muutub väärtuslikuks.“
„Ma ei tea, kuhu anda.“

Kõige enam hoitakse meie kodudes just neid seadmeid:

Kõrvaklapid, puldid, laadijad
Kodumasinad (triikrauad, kellad)
IT-seadmed (ruuterid, hiired, kõvakettad)
Nutitelefonid
Väikesed köögiseadmed

Seisev elektroonika on Eeesti kõige alahinnatum jäätmeprobleem. Seni, kuni need seadmed riiulilt jäätmekäitlusse ei jõua, ei saavuta me ühtegi ringmajanduse eesmärki.

metallid mobiiltelefonis eesti elektroonikaromu

Nutitelefoni paradoks:

kõige väärtuslikum jäätmevoog, mida kõige vähem kogutakse.

Nutitelefon on tänapäeva inimese tähtsaim tööriist.

Ometi ei teata, et just telefonid on ühed kõige väärtuslikumad jäätmed, mis kodudesse „magama“ jäävad.

Nutitelefonide mõju maailmas

Nutitelefonid moodustavad 10% maailma elektroonikajäätmetest.
Nende toormete väärtus on hinnanguliselt 57 miljonit dollarit
Ringlussevõtu määr maailmas on vaid 17%

Euroopas on olukord veelgi kehvem:

Tagasi kogutakse alla 5% telefonidest
Kodudes seisab 700 miljonit kasutut telefoni
→ keskmiselt 2 telefoni majapidamise kohta

Kas teadsid, et 1 miljon telefoni sisaldab:

24 kg kulda
350 kg hõbedat
14 kg pallaadiumi
16 000 kg vaske

Nutitelefon on justkui meie kodudes olev kaevandus, mis seisab lihtsaltsahtlis. Iga tagastamata telefon on kaotatud ressurss ja kaotatud võimalus vähendada keskkonnajalajälge.

Elektroonikaromude ringlussevõtu tegelik mõju

Elektroonikajäätmete korrektne ringlussevõtt ei ole ainult tehniline kohustus. See on üks tõhusamaid viise vähendada kliima- ja keskkonnakahju.

Ringlussevõtt vähendab iga aasta CO₂ heidet 93 miljardi kilogrammi võrra
→ see onsama suur mõju kui 20 miljonil autol meie keskkonnale.

2022. aasta elektroonikajäätmed sisaldasid:

3,9 miljardit kg alumiiniumi
34 miljonit kg koobaltit
28 miljonit kg antimoni

Taaskasutus välistas vajaduse kaevandada 900 miljonit tonni maaki. Iga tonn ringlussevõetud elektroonikat vähendab CO₂-heidet 2 tonni. Elektroonikaromude ringlussevõtt on üks puhtamaid ja mõjusamaid viise vähendada keskkonnakahju ning toota uut väärtust ilma loodusressuure ammendamata.

Mida Sina saad kohe ära teha?

Probleemi ei lahenda üks seadus ega üks kampaania. Kuid iga inimene saab anda oma panuse – ja mõju on suurem, kui me arvame.

Siin on Sulle kolm selget sammu

Tagasta kasutult seisvad seadmed
Kõik elektroonikajäätmed saab anda üle tasuta: poed, jäätmejaamad, kogumiskastid.
Ära viska elektroonikat olmeprügisse
See on ohtlik ja kahjulik.
Eelista parandamist ja kvaliteeti
Odav seade on kallis keskkonnale. Parandatav seade kestab kuni 3× kauem.

Individuaalsed valikud loovad ühiskondliku muutuse. Kui iga Eesti kodu annaks tagasi seisvad seadmed, ületaksime kogumiseesmärgid hetkega.

Vaata siit, KUHU VIIA VANA ELEKTROONIKA.

vana elektroonika kogumine tasuta eesti elektroonikaromu — Elektroonikajäätmed meie kodus 11

Mis on elektroonikajäätmed?

Elektriseadmeid on meie ümber igal pool ja vahel on keeruline aru saada, mis täpselt elektroonikajäätmete alla käib. Siin on selgitus, millest aru saab igaüks.

Elektroonikajäätmed on kõik asjad, mis töötasid elektriga, laadisid või kasutasid patareisid — ja mis on nüüd katki või mida Sa enam ei kasuta.

Väikesed asjad

Kõige lihtsam viis elektroonikajäätmeid mõista on alustada asjadest, mis mahuksid taskusse. Need on tarbeesemed, mida kasutame iga päev ja mis katki minnes lihtsalt sahtlisse ununevad.

Väikesteks elektroonikajäätmeteks on: