Eestis kasvab e-sigarettide kasutus aasta-aastalt, kuid nende seadmete jäätmekäitlus jätab soovida. Rohegeenius tõi hiljuti esile, et Eestis müüdavatest e-sigarettidest jõuab vaid väga väike osa nõuetekohaselt ümbertöötlemisele. Kliimaministeerium on tunnistanud, et praegune kogumisvõrgustik ei ole piisav ja tootjad ei tee piisavalt teavitustööd, et e-sigarettide jäätmete kogumine ja töötlemine oleks tõhus.
Kliimaministeeriumi andmetel on e-sigaretid elektroonilised seadmed, millele kehtib laiendatud tootjavastutus. See tähendab, et tootjad ja maaletoojad peavad tagama kasutatud seadmete korrektse kogumise ja töötlemise. Kahjuks jõuab Eestis ümbertöötlusse ainult 13% ametlikult turule lastud e-sigarettidest. Arvestades, et igal aastal jõuab turule miljoneid seadmeid, on see näitaja äärmiselt madal.
Näiteks Philip Morris, üks suurimaid tubakatoodete tootjaid, on teatanud, et nad on kogunud Eestis tagasi ligi 18 000 elektroonilise kuumutatava tubaka seadet. See on küll samm õiges suunas, kuid siiski jääb hinnanguliselt iga aasta kaks miljonit seadeldist ümbertöötlemata
Kogumisvõrgustiku kitsaskohad ja teavituse puudujäägid
Kliimaministeeriumi esindaja Peep Siim rõhutas, et hetkel on e-sigarettide jäätmete kogumise infrastruktuur puudulik. Lisaks sellele, et suur osa e-sigarette jõuab olmeprügisse, on kogumispunktid ebapiisavad ning tarbijad ei ole teadlikud, kuidas ja kuhu oma kasutatud seadmeid tagastada. Samas on paljudes riikides, näiteks Suurbritannias ja Taanis, e-sigarettide kogumise ja jäätmekäitluse süsteemid paremini organiseeritud, pakkudes lahendusi, mida ka Eesti võiks järgida.
Hetkel on pooleli mitmed uuringud, sealhulgas segaolmejäätmete koostise uuring, mis annab ülevaate e-sigarettide osakaalust olmeprügis. Lisaks analüüsib keskkonnaagentuur elektroonikaseadmete kogumise ja teavituse tõhusust, et koostada täpsemad meetmed olukorra parandamiseks.
Tulevased sammud ja uued regulatsioonid
Kliimaministeerium on lubanud, et 2024. aastal muudetakse elektroonikajäätmete kogumise ja teavitamise nõudeid rangemaks. Eesmärk on parandada kogumisvõrgustikku ning panna tootjad ja maaletoojad suuremale vastutusele. Viimastel kuudel on ministeerium korraldanud ümarlauavestlusi e-sigarettide maaletoojatega, et arutada praeguseid probleeme ja leida lahendusi regulatsiooni täiendamiseks.
Samuti on keskkonnaamet alustanud kontrolli, kas e-sigarettide tootjad ja maaletoojad järgivad nõuetekohaselt jäätmekäitluse protseduure. E-sigarettide töötlemine on tihti kulukam, mistõttu peavad tootjad maksma kõrgema teenustasu, et katta jäätmete käitluse kulud
Euroopa Liidu tasandil kavandatud lahendused
Probleem ei piirdu ainult Eestiga. Euroopas on e-sigarettide jäätmekäitlus laiem probleem, mida käsitletakse Euroopa Liidu tootjavastutuse töörühmas aastatel 2025–2026. Selle eesmärk on ühtlustada e-sigarettide jäätmekäitluse standardeid ja tugevdada kontrolli tootjate üle kogu liidus
Mida saab teha tarbija?
E-sigarettide jäätmete probleem ei ole lahendatav ainult seadusandluse ja regulatsioonidega – tarbijad saavad ja peavad samuti oma rolli mängima. Kasutatud seadmed tuleb alati viia õigesse kogumispunkti või jäätmejaama, et vältida nende jõudmist loodusesse või olmeprügisse, kus need võivad keskkonda saastada ja kujutada endast ohtu teistele. Ühiskonna teadlikkus ja vastutus e-jäätmete korrektse käitlemise osas peavad oluliselt suurenema.
Viited:
“Riigikogu rajab uutele tubakatoodetele kiirteed Eesti turule”, ERR.ee.
“Ministeerium: e-sigarettide kogumisvõrgustik vajab täiendamist”, Rohe.geenius.ee.
“Elektroonikajäätmetesse jõuavad umbes pooled ühekordsetest e-sigarettidest”, ERR.ee.
Liitu tootjavastustusorganisatsiooniga
Ettevõtted, kes müüvad Eestis elektroonikaseadmeid, peavad liituma tootjavastutusorganisatsiooniga.
- Kasutatud patareide ja akude tagastamine kauplustesse peab muutuma harjumuseks ja olema hästi korraldatud.
- E-sigarettide jäätmed on kasvav probleem Eestis
- Kodudes kasutult seisvad vanad kaablid on oluline tooraine rohetehnoloogia jaoks
- Kas tuuleturbiinid on pärast kasutusaega tõepoolest vaid prügi?
- Vanad nutiseadmed kuhjuvad kodudes
- Kuninglik Rahapada muudab e-jäätmed kullaks: Innovaatiline taaskasutusprojekt Exciriga
