'/%3E%3C/svg%3E){kind=small}
Veekahjustusega seadmed ei pruugi olla ohutud ka siis, kui need pärast kuivamist tööle lähevad. Üleujutuse või muu veekahjustuse saanud elektriseadmete puhul ei pruugi kahjustus olla silmaga nähtav ning probleemid võivad ilmneda alles hiljem. Eesti Elektroonikaromu soovitab üleujutusveega kokku puutunud akuseadmed viia jäätmejaama ning muu veekahjustuse saanud elektroonika lasta enne uuesti kasutamist spetsialistil üle kontrollida.
Category Archives: kasutatud akud
Üks väike argine ese võib osutuda palju ohtlikumaks, kui esmapilgul arvata võiks. Neid leidub ilmselt igas kodus. Jutt käib kasutatud patareidest ja akudest. 2023. aastal koguti kokku 291 tonni vanu patareisid ja akusid, mullu juba tonni võrra rohkem. Turule lastakse neid igal aastal 600 tonni. Kuhu kaob ülejäänud osa ja milliseid ohte võib kaasa tuua see, kui patareid ja akud õigesse kogumiskohta ei jõua?
Elektroonilise jäätme ja muu ohtliku jäätme osakaal kodumajapidamiste prügihulgas on murettekitav. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse SA 2020. aastal valminud uuringu kohaselt moodustavad elektroonilised tooted ja akud umbes ühe protsendi segaprügist, mis tähendab mitmeid tuhandeid tonne prügi aastas. See probleem on eriti aktuaalne Eestis, kus elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumismäär on madal ning kodumajapidamiste prügi sisaldab palju elektroonikajäätmeid.
Kodumasinate tootjad ja nende roll keskkonna säästmisel on äärmiselt suur. Kuna enamik inimesi ümbritsevad igal sammul mitmed elektroonilised seadmed, samuti on neil ka kodus mitmeid kodumasinaid, suurendavad kodumasinate tootjad enda toodanguga nii inimeste tarbimist kui keskkondlikku jalajälge. Keskkonnale kahjuliku mõju vähendamiseks kehtib Eestis tootjavastutuse põhimõte, mis aitab kaasa jätkusuutliku tootmise ja tarbimise juurutamisele.