Category Archives: eesti elektroonikaromu

Liisu Miller näitab videos, kuhu vanad laadijad ja juhtmed viia

Paljudes kodudes on üks sahtel, kuhu kogunevad vanad laadijad, juhtmed ja väikeelektroonika, mida keegi enam ei kasuta. Sisulooja Liisu Miller võttis koostöös Eesti Elektroonikaromuga novembris 2026 ette just selle teema ning näitab videos, kuidas vanast elektroonikast õigesti vabaneda ja miks see ei tohi sattuda olmeprügisse.

Veekahjustusega seadmed – mida teha pärast üleujutust?

Veekahjustusega seadmed ei pruugi olla ohutud ka siis, kui need pärast kuivamist tööle lähevad. Üleujutuse või muu veekahjustuse saanud elektriseadmete puhul ei pruugi kahjustus olla silmaga nähtav ning probleemid võivad ilmneda alles hiljem. Eesti Elektroonikaromu soovitab üleujutusveega kokku puutunud akuseadmed viia jäätmejaama ning muu veekahjustuse saanud elektroonika lasta enne uuesti kasutamist spetsialistil üle kontrollida.

Kodune oht, mis võib põlenguid tekitada ja mahub peopessa

Üks väike argine ese võib osutuda palju ohtlikumaks, kui esmapilgul arvata võiks. Neid leidub ilmselt igas kodus. Jutt käib kasutatud patareidest ja akudest. 2023. aastal koguti kokku 291 tonni vanu patareisid ja akusid, mullu juba tonni võrra rohkem. Turule lastakse neid igal aastal 600 tonni. Kuhu kaob ülejäänud osa ja milliseid ohte võib kaasa tuua see, kui patareid ja akud õigesse kogumiskohta ei jõua?

Päikesepaneelid on muutunud odavaks – kasutusaja lõppedes on need elektroonikajäätmed

Hiina massiivse tootmise tõttu on päikesepaneelide hind langenud eriti madalale tasemele, kirjutab tehnika.postimees.ee. Ka Eestis tasub enne paneelide soetamist läbi mõelda, mis saab neist kasutusaja lõppedes, sest päikesepaneelid on elektroonikaseadmed, millele kehtib tootjavastutus.

Tartusse rajatakse päikesepaneelide käitlusüksus

Jäätmekäitlusettevõte Epler & Lorenz sai Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ligi pool miljonit eurot toetust, et rajada Tartusse päikesepaneelide käitlusüksus, kirjutab ERR. Kuigi vanu paneele tekib Eestis veel vähe, on juba praegu laual küsimus, kuidas saada paneelidest lisaks klaasile kätte ka väärtuslikud metallid ning kes maksab käitluse eest aastakümnete pärast.

Energiasalvestite tootjavastutus – viis küsimust, mida maaletooja peab üle kontrollima

Energiasalvestite tootjavastutus puudutab üha rohkem ettevõtteid, sest päikesepaneelide kõrval jõuab Eesti turule järjest rohkem kodudele ja ettevõtetele mõeldud energiasalvesteid. Kasvav turg tähendab ka uusi maaletoojaid, kellele võib tulla üllatusena, et seadmete välismaalt Eestisse toomisega kaasnevad tootjavastutuse kohustused.

Patareide ja akude märgistus – uued nõuded teevad valiku lihtsamaks

Patareide ja akude märgistus muutub lähiaastatel senisest põhjalikumaks. Euroopa Liidu uus patarei- ja akumäärus lisab patareidele ja akudele järk-järgult rohkem võrreldavat infot ning alates 2027. aastast saab iga patarei ja aku ka QR-koodi. Nii on tarbijal poes lihtsam aru saada, kui kaua aku tegelikult vastu peab ning mida sellega pärast kasutamist teha.

Selveri kogumiskastid muudavad väikeelektroonika äraandmise lihtsamaks

Elektroonikajäätmete kogumine ja käitlemine on valdkond, mis muutub kiiresti – nii regulatsioonide, tehnoloogia kui ka tarbijakäitumise mõjul.

Seetõttu peame oluliseks teid regulaarselt kursis hoida, kuhu suunas süsteem liigub, millised on peamised väljakutsed ning milliseid praktilisi samme oleme teinud, et olukorda parandada.

Pressiteade : Tallinna ohtlike jäätmete kogumispunktid võtavad nüüd vastu ka väikeelektroonikat

Elektroonikajäätmete kogumine ja käitlemine on valdkond, mis muutub kiiresti – nii regulatsioonide, tehnoloogia kui ka tarbijakäitumise mõjul.

Seetõttu peame oluliseks teid regulaarselt kursis hoida, kuhu suunas süsteem liigub, millised on peamised väljakutsed ning milliseid praktilisi samme oleme teinud, et olukorda parandada.

Tallinn paigaldas üle linna 42 e-sigareti kogumispunkti – miks see on oluline kogu Eesti jaoks?

Elektroonikajäätmete kogumine ja käitlemine on valdkond, mis muutub kiiresti – nii regulatsioonide, tehnoloogia kui ka tarbijakäitumise mõjul.

Seetõttu peame oluliseks teid regulaarselt kursis hoida, kuhu suunas süsteem liigub, millised on peamised väljakutsed ning milliseid praktilisi samme oleme teinud, et olukorda parandada.