Elektroonikaseadmete käitlusega seotud seadusandlus

Euroopa tasemel on EE-seadmetest tekkivate jäätmetega seonduv reguleeritud WEEE (Waste Electrical and Electronic Equipment) direktiiviga 2002/96/EC. Direktiiviga on võimalik lähemalt tutvuda siin: http://www.legaltext.ee/et/andmebaas/….

WEEE direktiivi on muudetud direktiiviga 2003/108/108 (08.12.2003) ning direktiivi rakendustähtaegu pikendatud Nõukogu otsusega 2004/312/EC (30.03.2004).

WEEE direktiivi jõustamisel on liikmesriigid kasutanud sellist lähenemist, et üldised põhimõtted sätestatakse riigi jäätmeseadusega ning täpsustavad sätted jõustatakse riigi valitsuse ja/või ministeeriumite tasemel kehtestatud määrustega. Eesti on järginud sama skeemi ning Eesti seadusandluses on EE-seadmetega seonduv sätestatud järgmiste õigusaktidega:

• Jäätmeseadus
• Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määrus nr 376
• Keskkonnaministri 9. veebruari 2005. a määrus nr 9
• Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2006. a määrus nr 28
• Vabariigi Valitsuse 6. juuli 2006. a määruse nr 154

Jäätmeseadus

Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12894710. Elektri- ja elektroonikaseadmete maaletoojatel ja edasimüüjatel on soovitav tutvuda Jäätmeseaduse paragrahvidega 23 kuni 27. Jäätmeseadus kehtestab probleemtoodetele tootja vastutuse põhimõtte, mis tähendab, et teatud turule lastud tooted tuleb tootjal hiljem tasuta tagasi võtta ja nõuetekohaselt käidelda.

Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad.

Jäätmeseaduse mõistes elektri- ja elektroonikaseade on seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral.

Tootja Jäätmeseaduse tähenduses on isik, kes:

• valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;
• tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;
• veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil.

Vabariigi Valitsuse määrusega nr 376 täiendatakse tootja mõistet elektri- ja elektroonikaseadmeid silmas pidades. Määruse tähenduses on tootjaks isik, kes müügiviisist olenemata, sealhulgas müük sidevahendite abil,:

• valmistab ja müüb oma kaubamärgiga elektri- ja elektroonikaseadmeid,
• müüb muude tarnijate toodetud seadmeid oma kaubamärgiga edasi,
• veab elektri- ja elektroonikaseadmeid Eestisse sisse või välja kaubanduslikel alustel.

Tootjale Jäätmeseadusega pandud kohustused:

• Tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Kohustused laienevad ka neile probleemtoodete jäätmetele, mis on tekkinud enne nende kohustuste jõustamist (endisaegsed jäätmed).
• Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid.

Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega.

Tootjate ühendus on Jäätmeseaduse mõistes mittetulundusühing või muu majanduslikku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks on üksnes tootjad või tootjate ühendused ning mille üheks eesmärgiks on teatud liiki probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine. Tootjate ühendus peab tagama:

1. kõigile vastavat liiki probleemtoodete tootjatele juurdepääsu tootjate ühenduse teenustele;
2. kohustused lepinguga üle andnud või tootjate ühendusega liitunud tootjalt tasu kogumise võrdsetel tingimustel ja teenuste pakkumise neile, lähtudes üksnes nende turuosast seda tüüpi seadmete turul;
3. jäätmete käitlemisega seotud teenuse ostmise konkurentsi alusel;
4. jäätmete kogumise ja taaskasutamisega seotud andmete kättesaadavuse Keskkonnaministeeriumile ja järelevalve õigust omavale isikule.
5. Jäätmeseadusega sätestatud kohustused kirjaliku lepinguga tootjate ühendusele üle andnud tootja, kes on täitnud oma kohustused tootjate ühenduse ees, ei ole vastutav probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise sihtarvude täitmise ning probleemtooteregistrile andmete edastamise eest.

Elektroonikaromude kogumise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord. Sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad

Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määrus nr 376 Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad: https://www.riigiteataja.ee/akt/108042014005
 
Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektroonikaromude kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad.
 
Määrusega on sätestatud, et jäätmevaldaja kogub elektroonikaromud lahus muudest jäätmetest.

Määrus sätestab, et kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud EE-seadme turustaja on jäätmevaldajalt kohustatud tasuta tagasi võtma arvulise vastavuse alusel turule lastava seadmega sama liiki ja otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu. Kui turustajast 10 km raadiuses ei ole elektroonikaromude kogumiskohta, peab turustaja füüsiliselt isikult tasuta tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu sõltumata sellest, kas see füüsiline isik on soetanud või soetab turustajalt samalaadse seadme.

Määruse lisas 1 on välja toodud EE-seadmete kategooriad ning kategooriate alaliigid.

Määrusega sätestatud taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohustus hakkab kehtima alates 31.12.2008. Antud kuupäev on kaks aastat hilisem võrreldes 15-ne Euroopa enim arenenud riigiga, sest tulenevalt Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Tsehhi ja Slovakkia palvele otsustas (2004/312/EC) Euroopa Nõukogu nende riikide rakendustähtaegu pikendada. Otsuse tekstiga saab tutvuda siin: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32004D0312:EN:HTML 
Erinevalt mitmetest teistest Euroopa riikidest ei ole Eesti pidanud vajalikuks siseriiklike õigusaktidega sätestada nõuet koguda 4kg elektroonikaromu elaniku kohta aastas. WEEE direktiivi ning Euroopa Nõukogu otsuse 2004/312/EC kohaselt on Eestis tegutsevate tootjate ühiseks kohuseks koguda 4 kg elektroonikaromu aastas iga elaniku kohta. Sihtkogus 4 kg elaniku kohta tuleb saavutada 2008 aasta lõpuks.

Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded

Keskkonnaministri 9. veebruari 2005. a määrus nr 9 Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=850797 
Määrusega sätestatakse nõuded elektroonikaromude kogumis- ja käitluskohtadele, samuti on kehtestatud nimekiri ainetest, valmististest ja osadest, mis tuleb käitlemisel elektroonikaromudest eraldada ning liigiti koguda.

Riikliku probleemtooteregistri põhimäärus

Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2006. a määrus nr 28 Riikliku probleemtooteregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=988587 

Määrus on aluseks Riikliku probleemtooteregistri asutamiseks ja igapäevaseks tööks. Registri eesmärk on Eestis turule lastud ja Eestisse sisseveetud probleemtoodete tootjate arvestuse ja probleemtoodete, nendest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise, Eestist väljaveetud jäätmete taaskasutamise ning kõrvaldamise arvestuse pidamine. Asutatava registri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium ja volitatud töötleja Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus.

Isik, kes veab Eestisse sisse või toodab probleemtooteid (ehk Tootja Jäätmeseaduse § 23 mõistes), on kohustatud esitama määrusega sätestatud andmeid PROTO-le. Tootja poolt registrile esitatud probleemtoodete kogused näitavad konkreetse tootja vastutuse ja kohustuste ulatust. Tootjal on võimalik registrile andmeid esitada iseseisvalt või vastava tootjate ühenduse kaudu.

Eesti Elektroonikaromu on PROTO-sse kantud tootjate ühendus (ID=10175), mis esindab endaga liitunud tootjaid suhetes Probleemtooteregistriga ning korraldab MTÜ-ga liitunud tootjate kõikide andmete esitamist registrile.

Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete loetelu, probleemtoodetele kehtestatud keelud ja piirangud

Vabariigi Valitsuse 6. juuli 2006. a määruse nr 154 Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ja piirangud:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846670 

Määrus kehtestab probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustava loetelu ning piirnormid teatud probleemtoodetes sisalduvate ohtlike ainete kohta, millest väiksema sisalduse korral ei kehti probleemtoodete turule laskmise keeld.

Keelatud on selliste elektri- ja elektroonikaseadmete ja nende osade turule laskmine, mis sisaldavad:
    1) elavhõbedat või selle ühendeid üle 0,1 massiprotsendi;
    2) kaadmiumi või selle ühendeid üle 0,01 massiprotsendi;
    3) pliid või selle ühendeid üle 0,1 massiprotsendi;
    4) kuuevalentse kroomi ühendeid üle 0,1 massiprotsendi;
    5) polübroomitudbifenüüle (PBB) üle 0,1 massiprotsendi;
    6) polübroomituddifenüüleetreid (PBDE) üle 0,1 massiprotsendi.

Keeld ei kehti meditsiini- ning seiere- ja valveseadmete kategooriatesse kuuluvate EE-seadmete osas. Erandeid tehakse ka mitmete teistesse kategooriatesse kuuluvate EE-seadmete materjalide ja osade suhtes kõik 32 erandit on määruse tekstis loetletud.