Vana elektroonika vastuvõtt

vana elektroonika vastuvõtt 01

On loomulik, et iga seade ajaga kulub või et tarbija soovib ajale jalgu jäänud seadet uuema vastu välja vahetada, küll aga tekib antud juhtudel küsimus, mida teha vana elektroonikaga? Elektroonilisi seadmeid ei tohi lihtsalt olmeprügikasti visata, vaid seadmed vajavad teistsugust lähenemist.

Siit artiklist saad teada:

Kuhu viia vana elektroonika?
Millised seadmed võib viia kogumispunkti?
Milline vana elektroonika viia kogumispunkti?
Leia endale lähim vana elektroonika vastuvõtt

Lugemiseks kulub sul vaid 3 minutit.

Kuhu viia vana elektroonika?

Vana elektroonika vastuvõtt toimub nii suuremates elektroonikakauplustes kui üle Eesti asuvates vastuvõtupunktides. Vastuvõtupunktid võtavad vana elektroonika vastu tasuta, pakkudes seega mugavat lahendust enda jaoks ebavajalikust seadmest loobumiseks. 

Lisaks kehtib alates 2005. aastast Euroopa Liidus direktiiv 2002/96/EÜ, millele tuginedes on elektroonikaseadmete tootjad, edasimüüjad ja imporditud vastutavad seadmete jäätmekäitluse eest. Tegemist on tootjavastutuse põhimõttega, mis kohustab nimetatud osapooli katma kulutused vanade seadmete kokku kogumiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, et vältida keskkonnasaastet. 

Tarbijale tähendab tootjavastutuse põhimõte seda, et oma ostetud seade on võimalik selle eluaja möödudes tagasi kauplusesse viia. Üle 400m2 suuruse müügipinnaga kauplus on kohustatud vastu võtma seadmed kuni 25 cm läbimõõduga ning kui seade on suurem, on kohustus suunata klient lähimasse tasuta kogumispunkti. Seega olles soetamas uut sülearvutit, võib vana rüperaali kauplusesse kaasa võtta ning muretult teenindajale anda. Suuremate elektriseadmete ostmisel ning kojuveol pakuvad kauplused ka tasuta vana seadme äravedu, lihtsustades samaaegselt kliendi elu ja täites enda kohustust.

Millised seadmed võib viia kogumispunkti?

Vana elektroonika kogumispunktidesse ei tasu kõigi seadmetega tormata. Kogumispunktides võetakse vastu kuue kategooria elektri- ja elektroonikaseadmeid:

  1. Soojusvahetusseadmed, mille alla kuuluvad näiteks külmikud ja jahutusseadmed.
  2. Ekraanid, kuvarid ning suurema kui 100 cm2 ekraaniga seadmed nagu sülearvutid, kuvarid ja televiisorid.
  3. Lambid, LED-valgustid ja -pirnid.
  4. Suured, üle 50 cm läbimõõduga seadmed, kuhu kuuluvad elektrilised puhastusseadmed, pesumasinad, printerid ja päiksepaneelid.
  5. Väiksed, alla 50 cm läbimõõduga seadmed, näiteks kohvimasinad, hambaharjad, kaalud ja raadiod.
  6. Väiksed kommunikatsiooniseadmed, sealhulgas ka telefonid, tahvelarvutid, akulaadijad ja modemid.
vana elektroonika vastuvõtt 02
Vana elektroonika vastuvõtt 8

Milline vana elektroonika viia kogumispunkti?

Kui vana elektroonikaseade on veel töökorras, aga on soov uus või uuem mudel soetada, on enne vana seadme kogumispunkti viimist mõistlik sellele teisi kasutamisvõimalusi leida. Eelistatuim variant töötava seadme käitlemiseks on seadme edasi kasutamine, näiteks müües või andes seade kellelegi, kes seda vajab ning seadme eluea lõpuni kasutab. Alles siis saab öelda, et seade on elanud oma maksimaalse eluea ning on valmis ümbertöötlusesse suunduma. 

Kui seade on rikkis, on mõistlik viia see kogumispunkti kas kauplusesse või jäätmejaama. Enne kogumispunkti suundumist tasub ka üle kontrollida, kas kõik seadme tööks vajalikud osad on olemas. Kuigi seade ei pea olema töökorras, peab see sisaldama kõiki põhiosasid, näiteks arvuti puhul emaplaati ja pesumasina korral trumlit. Seade peab olema ühes tükis, ent kogumispunkti ei pea koos televiisoriga viima pulti või sülearvutiga laadijat.

Leia endale lähim vana elektroonika vastuvõtt

Lähima vana elektroonika vastuvõtukoha leiad Eesti Elektroonikaromu kaardirakenduselt, kus on välja toodud kogumispunktid üle Eesti. Lisaks vana elektroonika kogumispunktide leidmisele on kaardirakendus kasulik ka teiste jäätmete nagu taara, pakendite ja paberi ning ehitusprahi kogumispunktide leidmiseks.