Peatselt saabuvad Euroopasse uued mobiiltelefoni standardid: EL-i uus määrus nõuab nutiseadmete eemaldatavaid akusid
Euroopa Parlament kiitis heaks heaks juba pikalt ettevalmistatud määruse, mille järgi peavad kaasaskantavate seadmete, sealhulgas nutitelefonide, patareid ja akud olema kasutaja poolt lihtsasti vahetatavad. Praegu ei vasta enamik nutitelefone sellele nõudele.
Peatselt saabuvad Euroopasse uued mobiiltelefoni standardid: EL-i uus määrus nõuab nutiseadmete eemaldatavaid akusid
Euroopa Parlament kiitis heaks heaks juba pikalt ettevalmistatud määruse, mille järgi peavad kaasaskantavate seadmete, sealhulgas nutitelefonide, patareid ja akud olema kasutaja poolt lihtsasti vahetatavad. Praegu ei vasta enamik nutitelefone sellele nõudele.
Elektroonilise jäätme ja muu ohtliku jäätme osakaal kodumajapidamiste prügihulgas on murettekitav. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse SA 2020. aastal valminud uuringu kohaselt moodustavad elektroonilised tooted ja akud umbes ühe protsendi segaprügist, mis tähendab mitmeid tuhandeid tonne prügi aastas. See probleem on eriti aktuaalne Eestis, kus elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumismäär on madal ning kodumajapidamiste prügi sisaldab palju elektroonikajäätmeid.
Tootjavastutusorganisatsioon on väärt abiline probleemsete toodete käitlemise erinõuetega seotud toimingute lihtsustamiseks. Kuna 2005. aastal kehtestatud tootjavastutus sätestab elektroonikaseadmete ning teiste probleemtoodete tootjatele mitmeid kohustusi, muuhulgas kohustuse tarbija jaoks tasuta elektroonikaromu jäätmed vastu võtta või tarbijatele kogumispunkt luua, aitab tootjavastutusorganisatsioon Eesti Elektroonikaromu kohustusi vähendada ning tootjatele mugavamaks teha.
Tootjavastutus puudutab kõiki tootjaid ja maaletoojaid, kes tegelevad probleemtoodetega. Probleemtooted on näiteks elektroonikaseadmed, patareid, rehvid, mootorsõidukid, mis võivad valel käitlemisel ohustada ümbritsevat keskkonda ning tervist. Tootjavastutus sätestab ette nö saastaja maksab põhimõtte, mis kehtestab tootjatele ja maaletoojatele mitmeid kohustusi ning piiranguid, eesmärgiga kaitsta ohtlike jäätmete eest nii inimesi kui keskkonda.
Kodumasinate tootjad ja nende roll keskkonna säästmisel on äärmiselt suur. Kuna enamik inimesi ümbritsevad igal sammul mitmed elektroonilised seadmed, samuti on neil ka kodus mitmeid kodumasinaid, suurendavad kodumasinate tootjad enda toodanguga nii inimeste tarbimist kui keskkondlikku jalajälge. Keskkonnale kahjuliku mõju vähendamiseks kehtib Eestis tootjavastutuse põhimõte, mis aitab kaasa jätkusuutliku tootmise ja tarbimise juurutamisele.
Patareide kogumine aitab kaasa jätkusuutlikule tootmisele ja ringmajanduse juurutamisele. Taaskasutades tühjaks saanud patareisid ja akusid on võimalik toota uusi seadmeid või kasutada jääke energiasektoris. Patareide kogumine on lisaks keskkonnasäästlikkusele oluline ka ohutuse tagamiseks, kuna patareid sisaldavad nii inimestele, loomadele kui keskkonnale kahjulikke aineid.
Patareide kogumiskast on koht, kuhu saab viia tühjaks saanud patareid või akud, muretsemata nende keskkonnamõju pärast. Ilmselt teavad kõik inimesed, et patareid ja akud võivad vale käitlemise tulemusena põhjustada kahju nii keskkonnale kui inimeste tervisele, millest tulenevalt ei tohi patareisid olmeprügiga koos ära visata. Kuhu aga tühjaks saanud vooluallikad viia?
Sissejuhatus OÜ Eesti Elektroonikaromu(edaspidi: E-Romu) (registrikood: 16472882); asukoht Suur-Sõjamäe tn 31, 11415 Tallinn) on Jäätmeseaduse (edaspidi: JäätS) §-s 233 nimetatud tootjavastutusorganisatsioon, mis tegeleb vana elektroonika kogumisega nendes kohalikes omavalitsustes, kus see on seadusega ette nähtud. Käesoleva PKD järgi parima pakkumuse väljaselgitamine ja lepingu sõlmimine ei ole riigihanke läbiviimine ega hankelepingu sõlmimine riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) mõttes ning sellele ei kohaldu […]
1.jaanuarist 2022.a tõstab ja korrigeerib Eesti Elektroonikaromu MTÜ patareide ja akude tariife. Hinnatõus on märkimisväärne, mistõttu palume teil käesoleva kirja ja selle lisas oleva hinnakirjaga tähelepanelikult tutvuda. 2019 aasta lõpus võeti Euroopa Nõukogu poolt vastu “Rohelepe/Green Deal”, kus on väga ambitsioonikad eesmärgid- muuta Euroopa Liit 2050 aastaks CO2 emissiooni neutraalseks. Selle eelduseks on aga oluliselt […]